Suurest ehitusnelikust — Merko, Eesti Ehitus, YIT Ehitus ja Skanska EMV — on suurte hangete võitmisel kõige võimekam Merko. Selle firma lauale kukub üle poole suurtest tellimustest, jättes arvestamata tee-ehitustööd, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees ja Eesti Ehituse juht Toomas Luman paistab silma oma lähedaste suhetega iga presidendiga, siis Merko juhti Toomas Annust peetakse eelkõige suureks lobitööliseks parteide juhtfiguuride juures, kes omakorda kamandavad oma liine pidi kohalikke omavalitsusi.

Päevaleht uuris viimaseid suuri riigihankeid, mille maksumus on üle 200 miljoni krooni. Mitme puhul tekivad huvitavad küsimused. Näiteks Kumu ja Viru vangla ehitamine, mille konkursid võitis Merko. Eesti mõistes väga suurtest, üle 200 miljoni kroonistest ehitushangetest on statistiliselt koguni pooled võitnud Merko, jättes arvesse võtmata mahukaid tee-ehitusprojekte. Sellest faktist ei maksa teha kaugeleulatuvaid järeldusi, nagu oleks ülejäänud osa nelikust nende ehituste puhul millestki ilma jäänud. Pirukat on jagatud, Merko on osa töid ja peavõtutöid teistele andnud.

Näiteks Kumu ehituse puhul. Konkursi võitis Merko 518 miljoni kroonise pakkumisega. Paarikümne miljoni krooni raames kallimate pakkumistega järgnesid FKSM (nüüd YIT), Skanska ja Eesti Ehitus. Merko oli lahke ja andis suure osa peatöövõtust Eesti Ehitusele. Miks? Kas sellepärast, et Luman ja Annus leppisid nii tagatoas kokku? Ei, seetõttu, et seltsis on segasem ja nõnda ei seota end niivõrd ühe objektiga. Samalaadset skeemi rakendas Merko YIT-iga Pärnu haigla ehitamisel. Seal oli siiski põhjuseks pigem Merko kogemus Kose tuberkuloosihaigla ehitusel, YIT-il vastav kogemus puudus.

Miks Merko võidab pooled suurhangetest? “Merkol on väga hea süsteem ja projektijuhtimise kogemus. Pakkumised on väga hästi lihvitud, tehniliselt on Merko kõrgeimal tasemel,” arvas Riigi Kinnisvara toonane juht Tiit Ottis.