Detailplaneering algatati juba 2003. aastal, ent selle eskiisprojekti pole linn siiani heaks kiitnud. 2004. aastal tõusis teema eelviimast korda päevakorrale, kuid piritalaste maruliste protestide tõttu eskiislahendust toona ei kooskõlastatud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Pärast seda jäi projekt aastateks soiku, kuid nüüd on valminud detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm ning aprilli alguses hakatakse tõenäoliselt koostama keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruannet.

Detailplaneeringu teenistuse Lasnamäe ja Pirita osakonna juhataja Mari Heinsoo selgitas Päevalehele, et nõue koostada KSH aruanne on tingitud suuresti sellest, et arendajad plaanivad ehitustöid meres.

„Praegu ei ole veel võimalik öelda, millal või millisel kujul detailplaneeringu kehtestamine võiks toimuda,” rääkis ta. „Kõige kiirema stsenaariumi kohaselt järgmise aasta lõpus, sest juba keskkonnamõjude hindamise tegemine üksi võtab aega vähemalt pool aastat.”

Praeguse detailplaneeringu kohaselt rajataks merre mastaapne, 1,1 hektari suurust ala hõlmav veekeskus. Pirita jõe paremale kaldale kavandatakse mitmeotstarbelist ärihoonet, kus paikneksid sadama teenindamiseks vajalikud ruumid, spordiklubi, vabaajakeskus, ujula, kauplus, kohvik ja vetelpääste. Vasakule kaldale ehitatakse seevastu 300 meetri pikkusele maaribale kolme- ja neljakorruselised ning nelja- ja viiekorruselised korterelamud.

„Arendajad on jätnud arvestamata Kalevi jahtklubi huvid, sest tolle Pirita tee 17 asuv kinnistu on vaid osaliselt planeeringusse sisse võetud,” ütles Heinsoo. Kalevi jahtklubi ülem Mairold Metsaviir ütles eile otse, et tema meelest pole TOP-i ala detailplaneeringu puhul arvestatud ei klubi ega ka kohalike elanike huvisid. „Siin on mängus ainult rahahuvi,” nentis mees. „Kindlasti on meil kavas esitada oma taotlused.”

Eelmine planeering jäi toppama

•• 2004. aasta sügisel pälvis Pirita TOP-i ümbruse detailplaneering kohalike elanike pahameele, kirjutati protestikirju. Planeeringu lükkas tagasi ka linna arhitektuurinõukogu.

•• Toona muretsesid elanikud vaate pärast, kuna kavandatavat kaheksakorruselist hotelli peeti liiga kõrgeks. Korrusmajade paiknemistihedusega polnud jälle rahul arhitektid. Juba toona tehti detailplaneering ümber: majade korruseid vähendati nii palju, et need ei ületaks TOP-i hoone kõrgust.

•• Ümberkorraldustest hoolimata jäi planeering aastateks seisma. Detailplaneeringu teenistuse Lasnamäe ja Pirita osakonna juhataja Mari Heinsoo nentis Päevalehele, et tema selle põhjuseid kommenteerida ei oska. „Projekt jäi soiku vist mingitel poliitilistel põhjustel,” märkis ta.