Toimetaja Aili Sandre

Elamureformi üks eesmärke oli vabastada riik elamumajandusega seotud muredest, st elamud-korterid erastada ja tagastada ning tekitada sellega ühtaegu lai omanikering. Mured aga jäid, vahetasid õigupoolest vaid omanikku.

Osa muresid on seotud eluruumide tehnilise seisundiga, osa taas korteritega laiemas mõttes - inimesed erastasid korteri, milles elasid, olgu korter ühe-, kahe- või mis tahes toaline ja olgu pereliikmete arv milline tahes. Ja võib arvata, et enamik inimesi pole omandiga rahul - kel on käes liiga suur, kel liiga väike eluase (jätame muud probleemid siin kõrvale).

Elamuameti andmeil on Eestis kokku umbes 33 miljonit ruutmeetrit elamispinda, sellest eramutes ligi kolmandik - 10 miljonit ruutmeetrit (vaatamata kõikvõimalikele kitsendustele!). 23 miljonit ruutmeetrit elamispinda oli ettevõtete ning riigi- ja munitsipaalomandis olevates elamutes, millest valdav enamik erastamise käigus vahetab omaniku. Praeguseks on neis olevaist korteritest umbes 60 protsenti erastatud.

Kaks inimest ühes toas

Statistika kohaselt ei peaks Eesti elanikud ruumipuuduse üle kurtma: inimese kohta tuleb keskmiselt 22 ruutmeetrit elamispinda. Kui aga vaadata korterite struktuuri, selgub, et enamikes peredes elab kaks inimest ühes toas.

Stagnaaegne ehituspoliitika juhindus peamiselt sissetoodava tööjõu vajadustest - olid ju enamik pärast sõda Eestisse tulnuist noored, abiellumiseas lasteta inimesed. Seetõttu ehitati peamiselt ühe- ja kahetoalisi kortereid. Need moodustavad elamuameti andmeil olemasolevast elamispinnast umbes 70 protsenti, vähem kui kolmandik korteritest on suuremad (sh nelja toalisi 8 protsenti ja vaid üks protsent neist on suuremad). Küllap on see ka üks põhjusi, mis eesti rahva iibe senimaani nii madalal hoidnud.

Eramutes on elamispinda ühe inimese kohta üle keskmise, 28 ruutmeetrit. Enamik eramuid vajab aga renoveerimist. Samuti on suur hulk eramuomanikest vanad inimesed, kel ei ole põhjalikumaks remondiks piisavalt raha ja kes ehk parema meelega üüriksid endale väikese korteri.

üürikorteritega on kitsas - riigi kätte ei jää pärast reformi midagi; munitsipaalomandisse jääb tühine osa, mis vajadusi ilmselt ei rahulda. Riik ei hakka enam kunagi kortereid ehitama. Omavalitsused võiksid seda teha, kui neil oleks selleks raha. Ehitusfirmadel puudub aga motivatsioon üürimajade ehitamiseks - üürimäärad on piiratud.

Ajalehtekuulutustes pakutakse küll kortereid üürile, kuid need pole tavalisele inimesele taskukohased. üürikorterit vajaksid aga kindlasti peale vanurite esialgu ka noored pered. On neidki, kes ei ole huvitatud korteriomandist, sest omandiga kaasneb suur hulk kohustusi. üürimajadeks jäävad praegu enamjaolt vaid õigusjärgsetele omanikele tagastatud elamud (üldreeglina peavad omanikud säilitama hoone esialgse funktsiooni).

Ehitada suudab üks protsent

üks lahendus oleks eramuehitus. Siin on aga mitu takistust. Esmalt ei taha maareform kuidagi edeneda. Praegu pole omavalitsustel täpset ülevaadet n-ö vabadest maadest ning maaeraldus võib kujuneda väga pikaldaseks protsessiks. Pealegi peab omavalitsus esmalt maa endale taotlema, kuna enamik maast on täna veel riigi käes.

Teiseks on maja ehitamine kulukas (vähimaks summaks peetakse 5000-6000 krooni ruutmeetri kohta). Oma maja suudaks praegu püsti panna ehk üks protsent elanikest. Uuringute põhjal on veel umbes 12 protsenti inimestest (sissetulek ühe pereliikme kohta 2500-5000 krooni), kes suudaksid laenu võtta ja selle ka tagasi maksta. Kuid mitte kõik neist ei ole veel võimelised maja ehitama, vaid peavad piirduma n-ö renoveeritud eramu või suurema korteri ostmisega.

Küsitluse põhjal soovis kaks aastat tagasi eramut ehitada 3000 inimest. Praegu on neid tuhande võrra rohkem. Igal juhul peaks soodustama eramuehitust, kuna lisaks uutele eluasemetele ilmuks ka turule samavõrra kortereid. See lahendaks taas nii mõnegi vähemvaraka korteriküsimuse.

Turul on nõutavamad ühe- ja kahe-toalised - need lihtsalt on taskukohasemad. Lastega perekond vajab aga suuremat kui kahe-toalist korterit. Eesti peres on tavaliselt kaks last, seega normaalne oleks nelja-toaline korter. Kui me tahaks, et perekonnas oleks kolm last, peaks korter olema juba viie-toaline. Praegu pole see võimalik - takistuseks nii rahanappus kui korterite vale struktuur.

Korteriküsimusele lähiajal lahendust ei paista, seega pole lootust ka iivet tõsta- eluaseme olemasolu ega toetuste suurendaminestmine ei pane veel eesti naist rohkem lapsi sünnitama.