Süüria valitsus kontrollib väikest osa riigi territooriumist. Iraan on abistanud valitsust nii nafta kui finantseerimisega. Hiljuti on Venemaa näidanud oma õhujõudude muskelid Süüria valitsuse huvides. Omamoodi sõjamajandusega tegelevad ISIS, kurdide PYD ja teised mässulised.

Numbrilist informatsiooni ei ole kerge Süüria kohta leida. Tänavu juunis avaldas Suurbritannia välisasjade instituut Chatham House David Butteri sulest uurimuse Süüria majandusest. Seal maalitav pilt on kole. Inflatsiooniga korrigeeritult on Süüria majandus alates 2011. aastast kukkunud enam kui 50%. Suurima löögi on saanud kütusetööstus ja tööstuslik tootmine. Põllumajanduse suhteline osakaal majanduses on kasvand, kuid sõjategevuse tõttu on toiduainete tootmine järsult kahanenud.

Rahvaarv on kukkunud nii põgenike kui ka enam kui veerand miljoni tapetu tõttu 21 miljonilt 17,5 miljonile inimese kohta. Kolmandik riiki jäänud inimestest on siseriiklikult sõja jalust ümber kolinud.

Aastainflatsioon 51%

2012. aasta jaanuarist kuni 2015. aasta märtsini on valitsuse informatsiooni kohaselt keskmine aastainflatsioon olnud 51%. Süüria nael on kukkunud konflikti algusest umbes 80%.

Riigi kontrolli all oleva naftatööstuse keskmine päevane toodang on kukkunud 387 000 barrelilt alla 10 000 barrelile. See on jätnud riigi ilma ühest olulisest sissetulekuallikast. ISISe kontrolli all olevate naftaväljade tootmisvõimsus on 60 000 barrelit naftat ööpäevas, kuid neil puuduvad rafineerimisvõimsused, et sellest toota bensiini ja diislit. Osa naftavälju on kurdide kontrolli all. Iraan on varustanud krediidi korras valitsust naftaga, mis on oma rafineerimistehaseid kasutades suutnud varustada mootorikütusega valitsuse kontrollitavat ala.

Enamus Süüria elektrijaamu töötavad maagaasil. Alates 2011. aastast on elektri tootmine kukkunud enam kui 70%. Palmyra vallutamine ISISe poolt lõpetaks valitsuse fosfaadiekspordi, mis tõi 2014. aastal sisse 100 miljonit dollarit.

Enne sõda kasvas majandus 5% aastas

Valitsuse eelarvepuudujääk on 20% SKPst. Puudujääki finantseeritakse keskpangalt ja riigile kuuluvate kommertspankade käest raha laenates.

Enne sõjategevuse algust oli Süüria majanduskasv suhteliselt tugev – keskmiselt 5% aastas.

Kuna teraviljakasvatus on kahanenud, sõltub nüüd Süüria selle impordist. Enne konflikti suutis Süüria end ise teraviljaga varustada ja midagi jäi ka ekspordiks. Oliivitoodang on kukkunud konfliktieelse ajaga võrreldes poole võrra. Loomakasvatus on saanud tugeva löögi. Kunagi andis see 40% põllumajanduse kogutoodangust. Alates 2010.aastast on lamba, veise ja kitsekarjad kahanenud 30-40% ja linnukasvatus enam kui 50%.

Igapäevane väliskaubandus käib suuresti Türgiga, kus 2014. aasta 11 kuuga asutatud väliskapitaliga 4249 ettevõttest oli veerand Süüria investoriga. Paljud Süüria ärid on kolinud ära Süüriast Türgi sadamalinna Mersini ja selle lähiümbrusesse. Lisaks käib aktiivne smuugeldamine ISISe kontrollitaval territootiumil, kust kaubad on leidnud tee Türgi turgudele. Ametlikel andmetel on Süüria-Liibanoni vaheline kaubavahetus konflikti ajal kahanenud.

Taastumine võtab vähemalt 30 aastat

Väga olulised kaubanduspartnerid on ka Iraan ja Venemaa. Enne konflikti oli oluline kaubanduspartner Euroopa Liit.

Ajakiri Time kirjutas mullu ÜRO-le tuginedes, et kui konflikt koheselt lõppeks, kuluks Süüria majandusel saadud obadusest kosumiseks vähemalt 30 aastat. Mõnede ekspertide hinnagul on laastamistöö jõudnud II maailmasõja tasemele ja 30 aastat on optimistlik hinnang. Kuid see oli mullu.

Sõjategevusest ja hirmust tingitud põgenemine on viinud tööpuuduse 50%ni. Üle poole inimestest elab vaesuses. Kapital on lahkunud, osa tööstust hävitatud ja röövimine on igapäevane nähtus.

„Süürias toimunud hävingut ei saa võrrelda Liibanoni kodusõjaga või Bosniaga. See II maailmasõja tasemel häving,“ kirjutas onlinemajandusväljaande The Syria Report toimetaja Jihad Yazigi. „Majandusarengus on pööratud tagasi mitu aastakümmet. Ma ei tea, kas Süüria üldse kunagi taastub. Taastamiseks võib kuluda 40-50 aastat.“