Suurriikide diktaat tüürib Eestit finantstehingute maksu poole

Rahandusminister Jürgen Ligi annab mõista, et Euroopa Liidu suuremad liikmesriigid survestavad Eesti otsustajaid, et nood toetaksid finantstehingute maksu kehtestamist. Pangaliidu ja Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe ütleb, et juhul, kui uus maks tõepoolest kunagi kehtestatakse, siis ei tasu seda mitte pangad, vaid ikkagi pankade kliendid, kellele lähevad pangateenused lihtsalt kallimaks.

„Rahandusteemad on läbi põimunud. See pole konkreetne lehmakauplemine. See on üldine suhtumine, alati ei saa näpuga üksikutele kohtadele osutada. Aga muidugi on ka neid, kes on osutanud näiteks sellele, et kuna teil (mõtleb Eestit - toim) on suured soovid näiteks EL-i eelarve osas, siis näidake üles koostöövaimu, et sellel rahal, mida te soovite, oleks ka mingi allikas. Kogu Euroopas on väheste eranditega suured eelarveprobleemid, aidake seda puudujääki siis katta,“ kõneleb rahandusminister Ligi.

Kas ja mil moel oleks Eestil võimalik finantsteenuste maksust hoiduda?
„Sellest protsessist kõrval olemine tähendab seda, et maks, mis aja jooksul võib kujuneda oluliseks, tehakse kellegi teise käe järgi. Uued liitujad ei saa seda enam mõjutada. Aga sellest maksust võib tulla oluliste kuluartiklite rahastamisallikas,“ selgitab Ligi.

Üks käegakatsutav asi on tema sõnul näiteks meie Euroopa Liidu sissemakse. „Samas on seda maksu maksma hakkava finantssektori osakaal on SKT-st suhteliselt väike. Me ei saa väita, et koormaksime oma majandust kuidagi eriliselt, me peame nagunii sissemakse tegema. Kuid on vaja kaaluda ka muid rahastamiskohti,“ lisab rahandusminister.

Poliitiline idee on panna pangad Ligi väitel vastutama probleemide eest, mida on ühiskonnale finantskriisi tõttu tekitatud. „Viisid, kuidas nad seda teeksid, on lahknevad ja jäävad eesmärgist kaugele. Võib-olla võiksime seda võtta panganduse madalama maksustamise kompenseerimisena võrreldes muude majandusharudega. Väidetavalt maksab pangandus vähem maksu, kuna finantstehingute käibemaksustamine pole tehniliselt õnnestunud,“ märgib minister.
Praegu on Ligi sõnul oluline, et saame osaleda selle maksusüsteemi väljatöötamises ning koostööd tehes saavutaks Eesti ka parema õhkkonna muudes küsimustes. „See on välispoliitiline reaalsus: kui oled nõus arutama ühte asja, siis võid saavutada ka millegi muu arutamise,“ tähendab Ligi.

Pangaliidu ja Danske Banki Eesti filiaali juht Aivar Rehe sõnul ei ole Eesti eelarve ega riigivõla olukord sugugi nii vilets, et riik peaks tormama järjekordse uue maksu kehtestamisega. „Ma olen aru saanud, et on välja kujunenud selgrooga riikide tüvi, mida veavad Saksamaa ja Prantsusmaa. Arvestades nende majanduste suurusi ja tehingute mahtusid, siis on selge, et Prantsusmaal oleks mu varasemate tähelepanekute järgi võimalik finantstehingute maksu kehtestamisega eelarvesse juurde saada mitmeid miljardeid eurosid. Eestis ei ole võimalik sellistest suurusjärkudest rääkida,“ räägib Rehe.

Pangajuhi sõnul on selge, et peaasjalikult hakkaksid maksutõusu all kannatama ikkagi pankade eraisikutest ja ettevõtjatest kliendid. Seda ohtu ei ole, et pangad omast taskust lisaraha välja käiksid.

„Ma ei oska ühegi numbri ega protsendiga spekuleerida, sest Eestis tegutsevate pankadeni ei ole seni jõudnud konkreetset infot uue võimaliku maksu kohta,“ lisab Rehe.

Peaminister Andrus Ansip rääkis tänavu 9. oktoobril riigikogus esinedes, et „kindlasti me tahame selle initsiatiiviga kaasa minna. „Samas me ei ole huvitatud sellest, et jaepanganduse tarbijaid saaks koormata täiendava maksuga. Finantstehingute maks sellisena, nagu Euroopa Liit, Euroopa Komisjon selle kavandas, pidi kehtima hakkama eelkõige finantsinstitutsioonide, suurte pankade vaheliste tehingute maksuna. Paraku praeguseks on täiesti selge, et 27 liikmesriigi hulgas finantstehingute maksu Euroopa Komisjoni pakutud kontseptsioon konsensuslikku heakskiitu pole pälvinud ega pälvigi,“ oli Ansip peaaegu kuu aega tagasi veendunud.

Kindlasti ei tohiks finantstehingute maks Ansipi väitel pärssida säästmist. „Pensionifonde näiteks, kogumist tuleviku tarvis – see ei tohiks olla täiendavalt maksustatud. Samas teiselt poolt tuleb tunnistada, et pangandus, eriti need kõige riskantsemad tehingud, mida Eestis peaaegu ei tehta, on võrreldes teiste majandustegevuse aladega alamaksustatud,“ ütles peaminister.

Paljudes Lääne-Euroopa riikides lihtsad inimesed nõuavad Ansipi väitel õiglust ja ka võrdsust. „Ei tohi olla nii, et kui pangad on kasumis, siis kasum kuulub pankuritele ja pangajuhtidele ning see väljendub ka pangajuhtide ülisuurtes palkades, aga kui pangad on kahjumis, siis kahjum on rahva ja riigi oma. Sellist ebaõiglust on mitmes Euroopa riigis üksjagu palju tunnetatud ja suuresti on finantstehingute maksu idee selle ebaõiglustunde peegeldus,“ märkis Ansip.

Peaministri sõnul ei arvata Eestis, et pangad on kriisi põhjustanud. „Aga meil ei ole keegi ka sääraseid ülikasumeid teeninud nagu mõnes muus pangas. Seetõttu on olukord liikmesriigiti erinev. Me tahame olla läbirääkijate hulgas. Me ei taha olla ainult olla selles rollis, kus on valida, nagu ma oma kõnes ütlesin, kas lohiseda järel või jääda maha ehk kas liituda paketiga, milles teised on meie asemel kokku leppinud, või öelda, et meie sellega ei liitu. Parem ikkagi olla läbirääkijate hulgas, olla poliitika kujundajate hulgas, olla Euroopa Liidu tuleviku kujundajate hulgas kui jääda debattidest kõrvale ja siis lõpuks langetada otsus, kas liituda sellega, mida teised pakuvad, või mitte,“ lisas Ansip.

Euroopa Komisjon esitas mullu septembri lõpus ettepaneku kehtestada finantsteenuste maks, mis jõustuks 2014. aastast ning millest laekuks umbes 57 miljardit eurot aastas.
Ettepanek on kehtestada kõigis 27 liikmesriigis finantstehingutele minimaalne maksumäär, teatas Euroopa Komisjon. Aktsia- ja võlakirjatehingutel oleks maks 0,1%, tulevikutehingutel 0,01%.
Uue maksuga maksustataks pangad, investeerimisfirmad, kindlustusfirmad, pensionifondid, aktsiamaaklerid, riskifondid.

Ettepanekuga kaasnevas mõjude uuringus nentis komisjon, et pikas perspektiivis küünib maksu negatiivne mõju 0,5%-le SKPst. Maks mõjutaks turgude käitumist ning sunniks finantssektorit muutma oma ärimudeleid nagu kõrge sagedusega ja kauplemisrobotite kauplemine.

Finantsteenuste maksustamise ettepaneku tegi komisjon ka 2010. aastal, kuid see ei leidnud toetust. Finantssektori sõnul mõjutaks maks negatiivselt reaalmajandust, kuna pangad kannaksid kasvanud kulud klientidele edasi.