„Need võrguettevõtjad, kelle aastane müügi või edastatava energia maht ületab 100 GWh, peavad uue seaduse järgi hakkama riigile tasuma energiasäästumakset juhul, kui nad ei suuda säästa neile määratud koguses energiat. Makse suurus on vahemikus 0,5 eurot kuni 10 eurot MWh kohta,“ selgitas Kukke.

Ta rõhutas, et makse rakendamist tuleks aga põhjalikumalt analüüsida, kuna sellel on nii maksu kui trahvi tunnuseid ja see nõuab ka maksukorralduse seaduse kohaldamise ülevaatamist.

Seoses üha suureneva huviga tarbimisnõudluse juhtimise ja mikrotootmise vastu võiks uus seadus tema sõnul pakkuda kindlasti rohkem võimalusi energiasäästlike IT-lahenduste turuletulekuks - see oleks kooskõlas ka eelnõu aluseks oleva Euroopa Komisjoni energiasäästudirektiiviga ja toetaks Eesti kui e-riigi mainet.

„Energiaturu arendamiseks peaks tarbija loal tarbimisandmete kättesaadavust laiendama ka teistele uuenduslikele teenusepakkujatele, nagu näiteks võrdlusportaalid, hankekeskkonnad, turuplatvormid, arveldusteenuse pakkujad jms,“ märkis Kukke, lisades et sama diskussioon andmelaost tarbijate andmete saamiseks tõstatati ka elektrituru avanemisel.

Seadus vajab täiendusi väiketootmise kasvuks

Kukke sõnul soodustaks mikrotootmise levikut ka see, kui tarbijale pakutaks võimalust juba varakult valida kaugloetava arvesti funktsioonide vahel.

„Nimelt on väiketootjal oluline omada just kahesuunalist arvestit, mis mõõdab lisaks võrgust tarbimisele ka võrku toodetud elektri kogust. Kuna 2017. aasta 1. jaanuarist peaks kõigil elektritarbijatel olema kaugloetav arvesti, siis võiksid võrguettevõtjad tarbijalt enne vahetusprotsessi küsida, millist lahendust ta endale soovib, et vältida hiljem arvesti ümbervahetamist ja seda siis juba tarbija rahakoti arvelt,“ pakkus Kukke.

Ta tõi ka välja, et eelnõuga pannakse mitmeid uusi kriitilise tähtsusega ülesandeid Konkurentsiametile, samas kui hiljuti seadis Euroopa Komisjon kahtluse alla asutuse võimekuse täita olemasolevaid ülesandeid.

Energiamajanduse korralduse seaduse eesmärgiks on üle võtta energiasäästudirektiiv ning panna paika abinõud energiasäästu ja -tõhususe saavutamiseks. Eelnõu on ministeeriumite vahel kooskõlastamisel.