Suvi tekitab Tallinna ja Tartu vahelise õllesõja
Kui varem osteti piknikule õlut kahekümne pudeliga kastitäis, siis tänavu suvel tõstetakse kastist enne maksmist üks pudel poeletile tagasi. Eelmisel aastal maksis pudel Eesti õlut poes alla 10 krooni, juulis tõstab aktsiis hinna 13 kroonini.
Languse tõttu läksid juhtivate õlletootjate Saku ja A. Le Coqi suhted tänavu nii tuliseks, et esimest korda ei kogu ega avalda õlletootjate liit turustatistikat. Liider Saku, kelle turuosa käib allamäge, lihtsalt keeldub oma andmeid saatmast. Väidetavalt kahtlustavad nn Tallinna õlle tegijad, et tartlased, kelle märjukest müüakse üha rohkem, annavad oma müügi kohta ebatäpseid andmeid.
“Konkurents on väga tihe,” tõdeb õlletootjate liidu juht Jüri Kert.
Kui 2005. aastal kasvas Eesti õlleturu maht 14 protsenti, siis 2006. aastal hakkas kasv järsult pidurduma, jäädes pidama kolmele protsendile. Eelmisel aastal aga saabus juba 1,4-protsendine langus.
Liidrikoha kaotamise oht ja ootustele mittevastavad majandustulemused panid sakulased lausa palavikuliselt tegutsema. Euroopa juhtivatele õlletootjatele Carlsbergile ja Scottish & Newcastle’ile kuuluv pruulikoda vahetas välja kogu juhtkonna ning maailmaturul üha kallineva tooraine tarnija.
“Ilmselt siiski pole need maitsemuutused olnud tarbijatele meeltmööda,” ütleb Viru Õlle juhatuse liige Ott Licht. “Nii Viru Õlu kui ka Tartu õlletehas on olukorda enda kasuks ära kasutanud ja kliente juurde võitnud.” Viru Õlu särab esmaklassilise näitena Eesti turul valitsevast agressiivsest keskkonnast, sest neelas äsja alla Pärnu õlletehase. Pärnus kraamitakse sahtleid, Haljalas valmistutakse samal ajal Pärnus üles töötatud Pulsi õlleseeria tootmiseks.
Kord Piibeleht all ja...
“Saku on alati olnud turuliider, olulises osas just kvaliteetsegmendis, ja see, et Tartu nagu tungiks peale, on ehk ka subjektiivne arvamus,” lausub Saku kommunikatsioonijuht Priit Põiklik. “Sellega on peaaegu samamoodi, et kord Piibeleht all, siis jälle Vestmann. Kuid Sakul on kõik eeldused ja enesekindlust, et turuliidri positsiooni säilitada ja turuosa veelgi kasvatada.”
Suurem trügimine seisabki tootjate vahel ees kvaliteetõllede riiulil, sest kange õlle müük kuivab lausa silmaga nähtavalt ühtmoodi kokku kõigil õlletehastel.
Poetagustes põõsastes pesitsevad nn karutapjad lähevad suures plastpudelis odava ja kange õlle kallinemise tõttu üha kiiremini üle viinale. Odava “kaifi” püüdjat pole võimalik osava turundusega ligi meelitada, kui inflatsioonist kõhnuv rahakott varasemast rohkem maksva õllepudeli ostmisele vastu ei pea.
Keskmise palgaga õllejooja pole aga oma tarbimisharjumusi veel kuigivõrd muutnud.
Nüüd asuvad õlletootjad püüdma noori ja naisi. Tartu õlletehas tuleb tänavu suvel esmakordselt välja 0,33-liitrise taaraga.
“Naistele ja noortele sobib väike mõõt paremini,” selgitab A. Le Coqi juht Tarmo Noop. “Minule endale jääb pooleliitrine õlu lõunasöögi kõrvale väheseks, kaks väikest õlut on aga just täpselt paras mõõt.”
Tõenäoliselt suureneb õlle tootmine enne juulikuud märgatavalt, sest kauplustel on kasulik osta ladu enne aktsiisi kehtima hakkamist täis.
Kaupmeeste hinnangul andis õllemüügile eelmisel aastal tagasilöögi ennekõike veinide edu.
“Õllemüüki mõjutas eriti valgete veinide läbimüük,” selgitas Prisma Peremarketi ostujuht Marge Saluste. “Eelmise aasta õlleturu langust mõjutas ilmselt ka turistide arvu vähenemine.”
Tänavu on turistide vood taas kasvanud, mis soodustab just nn õllekohvrite müüki.
Sooja ilma tulekuga on Prisma Peremarketi õllede läbimüük kasvanud tänavu rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, mil samuti soe ilm õllemüüki soosis.
Ka Eesti tarbijad on hakanud tänu mugavale transportimisvõimalusele ostma rohkem õllekohvreid.
Muutused õlleturul
•• Kui Põhja-Eestis valitseva Saku läbimüüki pidurdab alkoholimüügi piirang, siis üks A. Le Coqi edutegureid on pidev innovatsioon.
•• Õlletootjate liidu juhi Jüri Kerdi sõnul pidurdab õllemüüki Eesti jäik alkoholipoliitika. “Alkoholi nulltolerantsi tõttu müüme vaid kümnendiku õllest vaadiõllena söögikohtades. Iirimaal müüakse 80 protsenti õllest pubides.”
•• Veel kaks aastat tagasi kasvas õlleturg Eesti majanduses märgatavalt kiiremini, sest pärast Euroopa Liiduga ühinemist läks Soome ja Eesti vahel lahti õlleralli.
•• Pärnu õlletehas tõi 2006. aastal turule uue premium-toote Puls ja asutas allhankena Säästuõlle tegemist. Kui allhange Säästumarketile läks eelmisel aastal Viru Õllele, kukkus ka Pärnu õllemeistrite turuosa.
•• Pulsi kaubamärk kuulub Puls Brewery AS-ile, mille ostis Viru Õlle emaettevõte, Taani toiduainetööstuse kontsern Harboe. Viru Õlu alustas investeeringuid Pulsi edasiarendamiseks ja ekspordikõlblikuks muutmiseks.
•• Eesti kodumaine õlletööstus osutus nii tugevaks, et importõlledel pole seni olnud suuremat edulootust. Välismaalt toodud kesvamärja osakaal kõigub seni turu kogumahust viie protsendi kandis. Eestis enim müüdud rahvusvaheline õllemark on Saku tehase levitatav Carlsberg. Peamiselt ostavad eestlased välismaa kvaliteetõlut välisreisidel saadud emotsioonide mõjul või lihtsalt proovimiseks.
•• Suur osa impordist kuulub odavatele plastpakendis Ukraina ja Venemaa õlledele.
