„Pakkumiste arvu taga on osalt kevadel lõppevad tudengite üürilepingud. Samuti jõuavad üüriturule teisese ostu-müügituru korterid, mida omanikel ei õnnestu soovitud hinnaga maha müüa," selgitab Teslon.

See paneb kinnisvaraomanike müügimõtetest loobuma ja otsustatakse üürileandmise kasuks. "Suurem pakkumine ehk laiem valikuvõimalus on kindlasti mõistlikum aeg koduvahetusele mõelda, kui augusti-septembri iga-aastane üürinõudluse tipp-periood," lisas ta.

Kui eelmise aasta lõpus oli portaalis KV.EE ligikaudu 1900 Tallinna korteri üüripakkumist, siis mai kuus oli neid juba ligi 2400. Seega on üüripakkumine kasvanud veerandi võrra. Tähelepanu väärib portaali hinnangul, et enam on suurenenud eraisikute üüripakkumiste arv.

„Vaatamata pakkumise kasvule on meil Tallinnas siiski üürikorterite defitsiit. Praktika näitab, et maakleritasu mitteküsiv eraisik saab üüripakkumises küsida hinda 5-10 protsenti keskmisest enam. Lisaks on huvipakkuv, et otse omanikult üüripakkumisi vaadatakse 2-4 korda enam kui vahendajate üüripakkumisi,“ tõi Teslon välja üürisektori uued trendid.

Vaatamata pakkumiste arvu suurenemisele ehk üürileandjate vahel konkurentsi kasvule on üüripakkumiste hind liikumas tõususuunas. Maikuine Tallinna üüripakkumiste keskmine hind portaalis oli 9,50 €/m².

„Veel aasta tagasi küsiti Tallinna korteri üürihinda euro võrra vähem kui tänavu mais. Kiire statistiline hinnatõus ei tähenda siiski, et samaväärse korteri üürhind oleks aastatagusest üle 10 protsendi võrra kõrgemal," rõhutas Teslon. 

Ta selgitas, et üüriturule lisanduvad kallimad korterid tõstavad keskmist näitajat. "Samaväärse korteri üürihind on aastatagusel tasemel või mõne protsendi võrra kõrgemal,“ kinnitas ta.