Ettepaneku kohaselt oleks riik pidanud hakkama maksma kõigile kodanikele ilma mingeid küsimusi küsimata 2500 Šveitsi franki ehk 2250 eurot kuus. Iga lapse eest oleks pere veel saanud 625 franki ehk umbes 560 eurot ühes kuus lisaks, vahendas BBC.

Kodanikepalga pooldajad toovad argumendina välja, et paljud inimesed teevad tasuta tööd näiteks oma pere või kogukonna heaks ning seega peaks riik neile ka raha maksma.

Plaani vastased osutavad aga sellele, et mitte millegi eest raha jagamine lõhuks inimeste seose töö tegemise ja selle eest palga saamise vahel, mis mõjuks kogu ühiskonnale halvasti.

Kodanikupalga kehtestamine oleks kaasa toonud tohutu lisakoormuse riigieelarvele ning maksutõusud oleksid olnud paratamatud.

Ettepaneku vastu hääletas ligi 77 protsenti referendumil osalenutest, ülejäänud umbes 23 protsenti olid poolt.