Päevakorras on ka kogu euroala eelarvepoliitika ja majandusolukorra arutelu ning Kreeka abiprogrammi ülevaade,

Eesti eelarvekava on Euroopa Komisjoni hinnangu kohaselt stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetega täielikult kooskõlas. Kokku vastasid Euroopa Komisjoni hinnangul stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele täielikult lisaks Eestile veel nelja riigi järgmise aasta kavad. Eurorühm arutab täna komisjoni hinnanguid. Oma eelarvekava ei pea esitama Küpros ja Kreeka, kus rakendatakse praegu abiprogramme ja kelle eelarvepoliitikat vaadeldakse programmide raames.

„Eesti eelarvekava sai Euroopa Komisjonilt hea hinnangu, kuid kogu euroala majandus ei kasva endiselt potentsiaalile vastava kiirusega,“ kommenteeris rahandusminister Sven Sester.

„Eelarvepoliitika koordineerimine aitab kitsaskohad üles leida ja loob aluse edasiseks majanduskasvuks. Kõik riigid peavad reegleid täitma ja vajadusel tegema struktuurseid reforme, et nii riigi rahandus kui ka tuleviku majanduskasv oleksid jätkusuutlikud.“

Eelarvekavade arutelu on osa Euroopa poolaasta protsessist. Selle protsessi käivitab Euroopa Komisjon, kes novembris avaldab iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande. Majanduskasvu analüüs annab raamistiku majanduspoliitikale.

Häiremehhanismi aruanne omakorda käivitab makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri. Seejärel otsustab Euroopa Komisjon, kas on põhjust koostada riigi kohta süvaanalüüs. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur loodi selleks, et selgitada välja ohtlikud majandusarengud, mis võivad takistada liikmesriigi, Euroopa Liidu või euroala majanduste efektiivset toimimist, ning neile reageerida.

Stabiilsuse ja kasvu pakt on Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepe, mis piirab valitsussektori eelarvepuudujääki ja võlataset, et tagada vastutustundlik valitsussektori rahanduse juhtimine ja hoida liikmesriikide eelarvepoliitika omavahel kooskõlas.