Sven Sester: Kreeka valis panganduskriisi ja välisusalduse kaotuse

Kreeka valitsuse referendumikava on ajaloos kindlasti üks sürrealistlikumaid, kirjutab rahandusminister Sven Sester oma Facebooki seinal.

"Kreeka valitsuse referendumikava on ajaloos kindlasti üks sürrealistlikumaid. Panna hääletusele ettepanek, mida pole kokku lepitud ning teha ise ettepanek, selle vastu hääletada...," on Sseter hämmingus.

Suhteliselt lihtsama tee – nõudlikud, aga mitte teostatamatud reformilubadused EFSFi programmi kopsakate jääkide vastu – asemel valis Syriza panganduskriisi, niigi madala välisusalduse kaotuse ning majanduse täiendava languse, nendib ta.

Sester märgib, et kui mullusügiseste arengute põhjalt võinuks Kreekas tänavu loota majanduse väikest kasvu, siis Syriza abiga näeme 2015. aastal kokkuvõttes pigem paariprotsendilist langust, mis muuhulgas tähendab, et võimalik uus abiprogramm ESMist peab esitama veel karmimad tingimused kui veel hiljuti laual olid.

"Loogiliselt mõtleja jaoks on muidugi võimatu mõista, kuidas sai peaminister Tsipras 30. juunil esitada ESMile taotluse uueks programmiks, sealhulgas peaaegu nõustudes troika eelnimetatud viimase pakkumisega (mille suhtes õigel ajal kokkuleppele ei jõutud) ning samal ajal rahvale jätkuvalt soovitada sellele pakkumisele „ei“ öelda?" kirjutab Sester.

Eurorühm, mis Kreeka kapriiside lahendamise lootuses kogunes kümne päeva sees füüsiliselt viis korda, ei saanud Sesteri sõnul 1. juulil toimunud telefonikonverentsil samuti aru ning võimalikku lisaabi Kreekale arutatakse alles pärast referendumi tulemusi.

"Rahvahääletuse peamiseks tulemuseks võib paraku prognoosida rahva lõhenemist. Ehkki „jah“ hääl võiks mõnede hinnangute kohaselt tuua ka uued valimised ja uue, suutlikuma valitsuse, siis ega Syriza ja teiste äärmuslaste toetus kuskile päriselt kao. „Ei“ hääl ilmselt süvendaks vähemalt lühiajalisi majandusraskusi, eriti panganduses, sest programmi perspektiivita on EKP’l keeruline likviidsusabi vajaliku taseme hoidmist lubada," nendib Sester.