"Olen pigem nõus Rain Lõhmuse tähelepanekuga, et Eesti riigi osakaal majanduses on ajas kasvanud ja seda trendi on osaliselt toetanud ka Euroopa Liit. Nagu ka sellega, et see on toimunud hoolimata Reformierakonna retoorikast," kommenteeris Sester Äripäeva aasta ärimehe intervjuud.

"Saan aru, et Lõhmuse ettepanek on riigi osakaalu kasvu piirata. Iseenesest on see suund õige. Aga siis tuleb ka öelda, millistest riigi poolt pakutavatest teenustest kodanikel loobuda tuleb. Siin kuulaksin Lõhmuse ettepanekuid huviga, kuigi ta ise Eesti riigi pakutavad teenuseid ja turvavõrgustikke ilmselt väga aktiivselt ei kasuta. Tema intervjuus kahjuks konkreetsemate ettepanekuteni ei jõutud."

"Toetan lähenemist, et Eesti riik vajab kiiremaid muutusi. Küsimus on selles, mis suunas neid muutusi teha. Ühiskonnas on erinevad arvamusi, mida esindavad valitsuses ka erinevad erakonnad. Kõige suurem surve on meil loomulikult sotsiaalsfääri kasvule, sest teenused mida pakume oma ühiskonna nõrgematele liikmetele puuetega inimestest kuni eakateni, on paljude Euroopa riikidega võrreldes siiski madalamal tasemel. Paremad teenused aga maksavad raha. Peame Euroopa kogemust üle võttes väga hoolikalt kaaluma, mis on mõistlik ja meile jõukohane," ütles Sester.

Täna liigume arusaama suunas, et ettevõtjad tervikuna ei ole mitte 4% valijaid, vaid nad toovad 90% riigi maksutuludest

"Lisaks teenuste tähelepanelikule valikule ei peaks riik tegelema ettevõtlusega seal, kus turutõrget ei ole. Viimane riigi poolt tehtud suurem tehing, millega osteti riigile tagasi raudtee, oli paraku pigem vastupidises suunas. Nüüd on koalitsioonileppes kokku lepitud, et poliitika muutub ja soovime mitmetesse riigi äriühingutesse kaasata erakapitali, tuues börsile näiteks Tallinna Sadama ja Eesti Energia taastuvenergiaüksuse vähemusosalused. Samuti oleme kokku leppinud, et korrastame riigi äriühingute juhtimise. See saab olema suur samm edasi võrreldes tänase olukorraga."

"Lõhmuse riigireformi alastest ettepanekutest toetab IRL ülesannete andmist omavalitsustele koos selleks vajaliku tulubaasiga. See on kindlasti üks võimalus raha paremini kasutada. Siiski on Eesti omavalitsused ka peale praegust haldusreformi liiga väikesed mastaabisäästu saavutamiseks. Loodame, et Saarema ja ka Hiiumaa suudavad lähiajal ette näidata, et mudel, kus maakond on omavalitsus, ennast tõestab ja saame selles suunas kiiremini edasi liikuda."

"Jagan arvamust, et riik on teenuseid oma kõhu alla kogudes inimeste eest palju rohkem valikuid ära teinud kui tingimata vaja oleks ja et kodanikel peaks olema rohkem võimalusi oma elu puudutavaid otsuseid teha ka valimiste vahelisel ajal. Näiteks luues kogukonnakoole või otsustades, kas kasutada riigi või erahaigla või -arsti teenust. Täna liigume vastavalt uuele valitsusliidu kokkuleppele selles suunas, et näiteks erakool ja -haridus ei oleks taunitavad ning valitseks arusaam, et ettevõtjad tervikuna ei ole mitte 4% valijaid, vaid nad toovad 90% riigi maksutuludest," ütles Sester.