Sven Sester selgitab, kuidas saab riik lubada põlevkivitööstuste soodustustest tekkivaid maksuauke
Rahandusminister Sven Sester selgitas Ärilehele, kuidas põlevkivitööstusele tehtavatest soodustustest ressursi- ja muudele keskkonnatasudele riik lühikeses vaates küll kaotab eelarvetulusid, kuid pikas plaanis aitab ära hoida suurema kahju. Eelduste kohaselt jääks sel aastal juulist detsembrini laekumata 21,7 miljonit eurot ning 2017. aastal juba pea kaks korda rohkem ehk üle 40 miljoni.
Ärileht avaldab Sesteri selgituse täismahus:
"Riigi tulud sõltuvad Eesti majanduse käekäigust ja riik kohaneb olukorraga: kui maailmaturu hindadest tulenev turuolukord põlevkivisektoris ei võimalda kavandatud tasemel tasusid riigieelarvesse koguda, tuleb loomulikult ka riigieelarve kulud üle vaadata. Kuid riigieelarvesse kirja pandud riigi tänavuste tulude hinnang põhineb õigupoolest rahandusministeeriumi eelmise aasta suvisel majandusprognoosil ehk augustis teada olnud asjaoludel. Sestpeale on mööda läinud mitmeid kuid ja ka selle aasta kahe kuu maksulaekumine teada ning on veel teada hulk asju, mida mullu augustis ainult prognoosida võis.
Rahandusministeeriumi analüütikud korrigeerivad riigi tulude prognoose kaks korda aastas - kevadel ja hilissuvel, sest uut infot majanduse olukorra kohta, mida tuleb arvesse võtta, lisandub pidevalt. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos annab värskema hinnangu, kui suures mahus oleks riigil oodata tulude laekumist, arvestades kogu praegust teadmist ja kehtivaid seadusi. Värske prognoos, mis aprilli algul esitatakse valitsusele ja seejärel avalikustatakse, annab valitsusele ja ka avalikkusele täpsema teadmise, millised tulud tulevad tänavu möödunud suvel prognoosituga võrreldes suuremad ja millised väiksemad. Põlevkivisektori halvenenud majandusolukorra ja sektori toetamiseks rakendatud meetmete oodatavat mõju laekumistele võetakse selle juures tingimata arvesse.
Valitsus soovis Narvas tehtud otsustega ära hoida palju suurema kahju, mis kaasneks sellega, kui tootmine suletaks ja töökohad kaoksid. Praegused otsused aitavad ettevõtetel raskel ajal paremini toime tulla ja tagavad riigile ka maksulaekumised, kuigi plaanitust väiksemas mahus. Sellega tuleb arvestada. Ka eelmisel aastal otsustas valitsus tulusid vähendada ja lükata edasi osa riigiosalusega ettevõtete dividende, et tagada aastatevaheline parem tasakaal rahavoogude vahel. Seda võimaldasid muu hulgas oodatust paremad maksulaekumised ning seetõttu on oluline silmas pidada tervikpilti, mis tekib rahandusministeeriumi majandusprognoosi põhjal. Valitsus teeb eelarvet puudutavad otsused kollektiivselt. Siin tuleb silmas pidada, et eelarve on tervik, eelarvet puudutavate otsuste tegemisel tuleb silmas pidada kõiki tulude ja kulude liike koosmõjus.
Kevadise majandusprognoosi info baasil järgmiste aastate tulude prognoosi arvestades koostab valitsus riigi eelarvestrateegia, mis saab aluseks 2017. aasta riigieelarvele. Eelarvestrateegia valmib aprilli lõpuks ja selles on iga valitsemisala oodatavad kulud planeeritud järgmiseks neljaks aastaks. Kui tulusid on vähem, tuleb üle vaadata ka kulud.
2017. aasta riigieelarve eelnõu valmimiseks vajaliku eeltöö teevad ära rahandusministeerium ja teised ministeeriumid koostöös tänavu suvel, nii et otsustamise kohad jõuaksid valitsuse lauale sügisel pärast rahandusministeeriumi uue suvise majandusprognoosi valmimist. Kui tulusid on vähem, on ka vähem tõenäoline, et ministeeriumide eelarveprotsessis esitatavaid lisataotlusi on võimalik rahaliselt katta."
