Swedbank Eesti konkurentsivõimest: Skandinaavia riikidele järele jõudmiseks on veel pikk tee minna

 (18)

Tallinn
TallinnFoto: Hendrik Osula, Hendrik Osula isiklikud pildid

Swedbanki läänemeremaade konkurentsivõime indeks näitab, et Eesti positsioon on küll veidi üle Läänemeremaade ja Euroopa Liidu keskmise, kuid ei ole viimase kolme aastaga maailma tippudele lähemale nihkunud, teatas pank.

Eesti ärikeskkond sai 2017. a 10-punktisel skaalal 7,7 punkti, mis näitab, et oleme maailma parimatest 23% võrra tagapool. Skandinaavia riikidele järele jõudmiseks on veel pikk tee minna. Eesti reiting jäi alla kõrgeima hinnangu saanud Rootsile, Norrale, Soomele, Taanile ja Saksamaale, aga oli kõrgem Euroopa Liidu liikmete keskmisest, Leedust, Poolast, Lätist ja Venemaast. Venemaa ärikeskkond sai valitud riikidest madalaima hinnangu.

Loe veel

Seotud lood:

Hinnang finantssektorile eelmise aastaga võrreldes paranes
Swedbanki indeksis kajastatud kümne valdkonna hulgas paranes Eestil eelmise aastaga võrreldes finantssektorile antud hinnang. Selle taga oli kapitaliturgudelt raha kaasamise ja pangast laenu saamise lihtsustumine. Innovatsioonile ja haridusele antud hinded eelmise aastaga võrreldes veidi alanesid. Innovatsiooni vallas halvenes nii töö tootlikkuse näitaja kui ka hinnang valitsuse hangete innovaatilisusele. Hariduse indeksit mõjutas kõrghariduse omandajate osakaalu vähenemine vastavaealises rahvastikus (kuigi vastava näitajaga on Eesti endiselt maailmas väga kõrgel kohal).

Kõige rohkem on arenguruumi logistika ja taristu vallas
Eesti ärikeskkond sai teiste riikidega võrreldes kõrged hinded hariduses; tugevas, läbipaistvas ja efektiivses riigivalitsemises ning innovatsioonis. Maailma tippudega võrreldes on Eesti ärikeskkonnal kõige rohkem arenguruumi logistikas ja taristus. Eesti sai kehvemad hinded nii logistikateenuste hinna ja kvaliteedi kui ka transpordiga seotud taristu osas.

Eesti ärikeskkonna varasemast aeglasemat arengut teiste riikidega võrreldes näitab lisaks Swedbanki indeksile ka see, et viimastel aastatel on alanenud välisinvesteeringute sissevool ja peatunud majanduslik konvergents Euroopa Liiduga. Ärikeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks ja tootlikkuse suurendamiseks on vaja jätkata struktuurireforme. 2018. aasta on reformide tegemiseks hea aeg. Kaks suurt projekti, haldusreform ja Euroopa Liidu eesistumine, on läbi saamas. Majanduskasv on endiselt kiire, tööpuudus on madal ja ettevõtete ning tarbijate kindlustunne tugev. Lisaks infrastruktuuri arendamisele oleks vaja jätkata jõupingutusi töö-, tervise- ja hariduspoliitikas, et olemasolevat inimressurssi paremini rakendada.

Kodanikupalga idee on praeguse maksukoormuse juures ebarealistlik
Tänavune raport sisaldab kolme lisateemat. Esimene neist analüüsib tootlikkust, teine säästva arengu näitajaid ning kolmas kodanikupalga võimalikku maksumust Balti riikides. Tööprotsesside automatiseerimine ja globaliseerumine, suurenenud majanduslik ebavõrdsus ja populism on suurendanud arenenud riikides inimeste huvi universaalse sissetuleku ehk kodanikupalga kui võimaliku sotsiaalset sidusust suurendava meetme vastu. Kodanikupalga pooldajad väidavad, et kodanikupalga süsteem oleks praegustest sotsiaaltoetustest lihtsam, usaldusväärsem, kättesaadavam ja riigi jaoks lihtsam ja odavam administreerida. Samas pole teada, kuidas selline meede mõjutaks inimeste soovi töötada. Vaba aja eelistamine töötamisele võib omakorda tähendada riigi maksutulude olulist vähenemist. Swedbanki arvutuste järgi tähendaks praeguste sotsiaalkulude ümberjagamine kodanikupalga vormis igale inimesele riiklikku toetust summas, mis on mitu korda väiksem elatusmiinimumist. Kodanikupalk tasemel, mis võimaldaks ära elada, tähendaks sotsiaalkulutuste kahekordistamist, mille finantseerimiseks peaksid aga riigi maksutulud tõusma 30–40% (ja siin ei ole arvestatud võimalike struktuursete muutustega majanduses ja riigi tuludes).

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare