Swedbank: ehitussektoris kerkivad murepilved

 (5)
Noblessneri elurajoon
ehitusFoto: Priit Simson

Esimese kolme kvartali jooksul panustas ehitussektor Eesti SKT kasvu ligikaudu viiendiku ning ehituse kiire kasvu jätkumine neljandas kvartalis näitab, et selle sektori tugev panus majanduskasvu jäi püsima. Kuigi ehitusmahud kasvasid Eestis möödunud aastal kiiresti (23%), jäid need veel alla 2007. aasta tipule. Ehitussektori lähiaja väljavaade on küll hea, kuid tööjõupuudus selles sektoris ja ehitushindade kasv on üha tõsisemaks murekohaks, kirjutas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Hooneehituse kiire kasv peaks lähiajal püsima

Eestis tegutsevate ehitusettevõtete hooneehitustööde maht suurenes möödunud aastal 16%, rajatisi tehti aga rohkem 30%. Eluruumide kasutuslube anti möödunud aastal välja veerandi võrra, mitteeluruumide kasutuslube aga 18% enam, kui ülemöödunud aastal. Eluruumide kasutuslubade arv on viimastel aastatel küll kiiresti kasvanud, kuid need jäävad veel alla 2006. aasta tipule. Möödunud aastal suurenes oluliselt ka ehituslubade arv, mis viitab hooneehituse tugeva kasvu jätkumisele ka sel aastal. Kuigi Eesti elanike soov soetada endale eluase järgneva 12 kuu jooksul on mõnevõrra nõrgenenud, on see jätkuvalt kõrge ning näitab vähemalt lähiajal tugeva nõudluse püsimist. Samuti aitavad eluaseme soetamisele kaasa kiire palgakasv ja madalad intressimäärad. Meie hinnangul hakkab Euroopa Keskpank oma baasintressimäärasid tõstma järgmise aasta teisest kvartalist. Euribor hakkab küll tasapisi tõusma, kuid see peaks veel lähiajal jääma piisavalt soodsaks.

Seotud lood:

Rajatiste ehituse kiire kasvu taga on suurenenud riigitellimused

Valitsemissektori investeeringud taristusse tegid möödunud aastal tugeva tõusu. Sel aastal peaks valitsemissektori investeeringute kasv küll aeglustuma, kuid nende osakaal SKT-s peaks isegi suurenema. Möödunud aasta lõpu seisuga oli riik teinud Eestile 2014–2020 aastateks eraldatud EL struktuurivahenditest väljamakseid 18% ulatuses, kuid kohustusi oli võetud juba oluliselt rohkem. Seega peaks lähiajal EL rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suurenema.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete töödemaht vähenes möödunud aastal viiendiku võrra
Kuigi vähenes ka rajatiste ehitus, oli languse taga peamiselt hooneehitus – välisriikides tehtud ehitustöödest on hooneehituse osakaal umbes 90%.

Ehitussektori lähiaja positiivse väljavaate kõrval on ka mitmeid probleeme

Kuigi tööjõukulude kasv ehituses möödunud aasta esimese kolme kvartaliga kiirenes, jäi see ehitustööde mahu ja käibe kasvu kõrval aeglasemaks. See parandas ehitussektori kasumlikkust. Samuti tegi tugeva kasvu ehitussektori tootlikkus. Ehitussektori lähiaja väljavaade on küll hea, kuid probleemiks on materjalide ja teenuste pikenenud tarneajad, eriti hooneehitustöödel. Samuti on üha süvenevaks murekohaks tööjõupuudus ja ehitushindade kasv. Ehitusettevõtete hinnangul on tööjõupuudus üha suuremaks takistuseks nende tootmise kasvatamisel, samas kui nõudlust peetakse juba pikemat aega üha väiksemaks probleemiks. Vabade töökohtade arv on ehituses küll järsult suurenenud, kuid see jääb alla kriisieelsetele buumiaastatele. Samuti jäi möödunud aastal ehituses vabade töökohtade määr alla Eesti keskmist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare