Swedbank: EKP otsusega süvenes lõhe USA ja euroala vahel
Swedbankile tuli üllatusena Euroopa Keskpanga (EKP) eilne otsus langetada nii baasintressimäär, kui ka laenamise ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäärad.
Bloombergi ekspertide paneelis arvas enamus ökonomistidest (ligikaudu 90 protsenti), et EKP jätab intressid muutmata. See oli Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ka nende ootus.
"Samas olime veendunud, et EKP käivitab peatselt euroala keskpankade poolt varaga tagatud väärtpaberite ostuprogrammi, sealhulgas ka võlakirjade ostud kommertspankadelt," lisas ta. EKP otsustaski eile, et nimetatud tehingutega alustatakse juba oktoobrist. Lisaks sellele hakatakse peatselt teostama ka kindla eesmärgiga pikaajalisi refinantseerimistehinguid.
"Draghi jättis küll täpsustamata, millises summas väärtpabereid ostma hakatakse, kuid on teada, et väärtpaberite ostuprogramm koos odavamate pikaajaliste laenudega peaks suurendama EKP bilanssi kuni 1 triljoni euro võrra," märkis Mertsina.
Viimati teostas EKP nii suure interventsiooni 2011 lõpus-2012 alguses, kui kahe pikaajalise refinantseerimistehinguga lisati euroalale likviidust kokku 1 triljoni euro ulatuses.
Mertsina rõhutas oma kommentaaris, et väärtpaberite ostuprogrammil ja kindla eesmärgiga refinantseerimistehingute käivitamisel on intresside muutmise kõrval majandusele tugevam mõju.
"EKP sammude eesmärgiks on ühest küljest euroala finantssüsteemi likviidsuse suurendamine ja laenamise elavdamine ning selle kaudu euroala majanduskasvu ergutamine," selgitas ta.
Teatavasti aeglustus euroala majanduskasv teises kvartalis ning mõned eelindikaatorid näitavad kasvu pidurdumist ka kolmandas kvartalis. Oma osa mängib siin kindlasti ka geopoliitilistest pingetest tingituna ebakindluse suurenemine, mis mõjub Mertsina sõnul kahjulikult investeerimisele.
"Kuigi euroala ettevõtete laenamine vähese nõudluse ja investeerimise tõttu ikka veel väheneb, on langus aasta algusega võrreldes tasapisi taandumas," lisas ta.
Teine peamine põhjus intressimäärade langetamisel ja uute rahapoliitiliste instrumentide käivitamisel oli Mertsina hinnangul seista jõulisemalt vastu deflatsiooniohule. "Samuti hoida ära tarbijates niinimetatud madala inflatsiooni ootus, millega võidakse hakata tarbimisotsuseid edasi lükkama ning madalama nõudluse tulemusel pidurduks hinna- ja majanduskasv veelgi," selgitas Mertsina.
"Samas, kuigi euroala inflatsiooni aeglustumine augustis jätkus, oli selle taga peamiselt maailmaturult sisseostetud energiahindade languse süvenemine, kusjuures baasinflatsioon augustis kiirenes," täpsustas panga peaökonomist.
Eilse EKP otsusega süvenes Mertsina sõnul ka lõhe oma rahapoliitikat karmistava USA ja rahapoliitikat leevendava euroala vahel.
Mertsina märkis, et EKP rahapoliitika võimalused euroala majandusolukorra parandamiseks muutuvad üha piiratumaks. Puudu on veel valitsuse võlakirjade ostuprogrammist.
"Samas tuleks arvestada, et juunis alandatud baasintressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressi negatiivseks viimse mõju ei ole kohene ja see hakkab reaalmajanduses avalduma alles pikema viiteajaga," lisas ta.
Mõju Eestile
EKP otsus võib pankadel Eestis tekitada huvi hoiuseintresse veelgi langetada, et oma intressikulu vähendada. "Laenamisele avaldab positiivset mõju pigem see, et euribor langeb lähiajal varem oodatust rohkem. Samuti jääb see veidi madalamale tasemele ja pikemaks ajaks, kui veel hiljuti prognoosisime," märkis Mertsina.
"Kui laenutegevus ja majanduskasv näitavad euroalal kindlamaid paranemise märke, hakkab ka euribor tõusma. Turgude ootused 3-kuulise euribori kohta näitavad intresside languse jätkumist kuni järgmise aasta kevadeni ning kerget tõusu alles alates järgmise aasta hilissügisest," selgitas Mertsina.
Mis puudutab aga väärtpaberite ostuprogrammi mõju, siis Eestis on Mertsina sõnul ettevõtted oma tegevust rahastanud võlakirjadega veel suhteliselt tagasihoidlikult, kuigi see allikas on viimastel aastatel järk-järgult kasvanud.
Võlakirjad moodustavad ettevõtete võlakohustustest ligikaudu kümnendiku, sealhulgas suurem osa sellest on välismaal emiteeritud. Samuti ei ole võlakirjade emiteerimise kaudu rahastamine ettevõtete sektoris laiapõhjaline ning sellega tegelevad peamiselt suured energia- ja transpordiettevõtted.
"Samas annab EKP otsus kindlasti neile selleks täiendava võimaluse. Eestis asuvate pankade tegevuse finantseerimine võlakirjade emiteerimisega on marginaalne," kommenteeris Mertsina.
Euro nõrgenemine muudab teatavasti imporditud sisendid kallimaks. Kuna Eesti ettevõtete tootmises on imporditud sisenditel väga suur osakaal, suurendab see Mertsina hinnangul ka nende kulutusi.
"Impordihindade langus ongi juba tasapisi taandumas. Samuti on aeglustumas ettevõtete tootja- ja ekspordihindade langus, seda paraku aga aeglasemalt kui impordihindadel. See halvendab ettevõtete kaubandustingimusi. Tootja- ja ekspordihindade taastumist pidurdab vähene nõudlus," lisas ta.
