Maksu- ja tolliameti andmetel oli kolmanda kvartali palga mediaanväljamakse 733 eurot ehk 8% rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti ning maksu- ja tolliameti andmed palga väljamaksete kohta ei ole otseselt võrreldavad.

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis peaaegu kõigil tegevusaladel. Kiiremini kasvas keskmine palk just madalama palgatasemega tegevusaladel nagu majutus ja toitlustus, haridus, meelelahutus ja kinnisvaraalane tegevus. Selle taga on nii miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate palkade kohta kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma käibeid ja seejärel ka tööjõukulusid suurendada.

Keskmine brutokuupalk vähenes vaid halduse tegevusalal, kus keskmine palgatase vähenes üksikutes väikestes ettevõtetes. Keskmine palk kasvas minimaalselt ehituses. Ehituse palgataset mõjutas ilmselt töötajate registreerimise kohustus, mille järel võeti varem mitteametlikult töötanud inimesed ametlikult tööle miinimumpalgaga.

Majapidamiste reaalne ostujõud kasvab sel aastal hüppeliselt tänu kiirele brutopalga tõusule ning hindade langusele ja tööjõu maksukoormuse vähenemisele. Netopalga reaalkasv suurenes 9 kuu kokkuvõttes aastatagusega võrreldes tervelt 8%. Sotsiaalsiirete, sh pensionite, jätkuv tõus annab tarbimise kasvu täiendava panuse.

Tarbimine on majanduskasvule tänuväärne tugi ajal, mil eksport ja investeeringud panustavad kasvu tagasihoidlikult. Samal ajal ei saa tarbimisel põhinev majanduskasv pikalt kesta. Kui ekspordi müüginumbrid ei parane, palgakasv varem või hiljem aeglustub.

Palgakasv püsib ilmselt kiire ka järgmisel aastal, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgakasvu panustab ka 10%line miinimumpalga tõus. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv samas aeglustub käesoleva aastaga võrreldes oluliselt, kuna tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad hakkavad kasvama.