Swedbank: Jaemüük püsib tugev, tootmisnäitajad on halvenenud

Töötleva tööstuse tootmismaht on sel aastal halvemuse suunas liikunud, kommenteeris täna statistikaameti avaldatud numbreid Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Aasta algusest alanud tootmismahu aeglustumine jõudis esimest korda langusesse mais ning juulis oli aastases võrdluses vähenemine juba 2%. Selle aasta seitsme kuu kokkuvõttes on töötleva tööstuse tootmismaht kasvanud vaid protsendi võrra. Tootmismahtude vähenemine on üsnagi laiapõhjaline – languses on enam kui pooled tegevusalarühmad.

Kõige enam aitasid juulis langusele kaasa elektroonikatoodete, ehitusmaterjalide ja jookide tootmismahu langus (vastavalt 12%, 10% ja 9%). Suurim mõju on kahtlemata elektroonikatoodetel. Kuna elektroonikatoodete tootmismahu kasv kiirenes eelmise aasta juulist ning tõstis sellega võrdlusbaasi mitmeks kuuks järsult kõrgemale, siis võib ka selle aasta sügisel oodata languse jätkumist, mis omakorda mõjutab tugevasti kogu töötleva tööstuse üldpilti. Elektroonikatoodete tootmismahu languse jätkumist, vähemalt lähiajal, kinnitab ka tellimuste tugev vähenemine.

Ehitusmaterjalide tootmismahu languse taga on nii hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde vähenemine Eestis, kui ka nõrk välisnõudlus. Jookide tootmismaht on püsivalt tugevas languses selle aasta algusest, peamiseks põhjuseks vähenenud eksport Venemaale. Aafrika seakatk on pidurdanud tugevasti Eesti lihatööstuse tootmismahtude ja ekspordikäibe kasvu. Töötleva tööstuse kasvu on aga stabiilselt kõige enam panustanud puidutoodete tootmine (juulis +9%). Lisaks puidutoodetele andsid juulis tugevama panuse veel masinate ja seadmete tootmine ja mööblitootmine (vastavalt +22% ja +14%).

Töötleva tööstuse tootjahinnad on languses juba alates eelmise aasta märtsist ning sel aastal on langus süvenenud. Seetõttu on koos tootmismahtude langusega töötleva tööstuse käive veelgi tugevamas languses (juulis -8%). Samuti on osaliselt nõrga välisnõudluse, osaliselt aga alanenud ekspordihindade mõjul vähenenud ka töötleva tööstuse ekspordikäive. Juulis vähenes see 10% ning selle aasta seitsme kuu jooksul on töötleva tööstuse ekspordikäive kasvanud vaid protsendi võrra. Viimased kolm kuud on vähenenud ka müük koduturule (juulis 4%). Ka siin on ettevõtete vahetarbimise nõrgenenud nõudluse kõrval oluline mõju langenud tootjahindadel.

Kogu tööstussektori pilti halvendas energeetika ja mäetööstuse tootmismahtude tugev vähenemine (vastavalt 32% ja 18%). Elektritootmine vähenes juulis 38%. Toodangu vähenemise taga on ühest küljest Põhjamaades hüdroenergia küllus, samas ka piisav ülekandevõimsus Eesti ja Soome vahel ehk odavama elektri import Soomest. Kaubanduslikult oli Eesti juulis elektrienergiat importiv, kusjuures saldo Soomega oli negatiivne, kuid Lätiga positiivne. Madalad õli- ja elektrihinnad avaldavad Eesti energiasektori tootmismahtudele ja rahavoogudele negatiivset mõju tõenäoliselt veel lähiajalgi.

Jaemüük on aga stabiilselt kiiret kasvu hoidnud. Juulis kasvas see aastases võrdluses 9%. Kiire jaemüügi kasv viitab jätkuvalt tugevale eratarbimisele. Eratarbimist hoiab üleval sel aastal kiire kasvu teinud netopalga reaalkasv. Kuigi nominaalpalgakasv on viimastel kvartalitel hoogu veidi maha võtnud, jätab inimestele alanenud tööjõu maksukoormus ja langevad tarbijahinnad reaalselt rohkem raha kätte, mida saab tarbimisse suunata.

Koos tööstusettevõtete käibe langusega on tööjõukulude osakaal nende müügitulus kasvanud, mis omakorda on vähendanud kasumlikkust. See vähendab ettevõtete võimalusi investeerimiseks. Kuna tööjõu nappus muutub üha tõsisemaks, jääb ka järgmisel aastal tugev palgakasv püsima. Kuna aga hinnad peaksid tasapisi ülespoole liikuma, vähendab see reaalpalgakasvu, mis omakorda võib seada piirid tarbimise kasvule.

Tööstusettevõtete nõrgemate tootmisnäitajate kõrval hoiab eratarbimine majanduskasvu. Ekspordi languse kõrval on ettevõtete nõudlus imporditud vahetarbekaupade järele tugevasti vähenenud. Seetõttu on impordi langus ekspordi omast veelgi suurem ning annab tulemuseks suurema puhasekspordi, mis on omakorda toeks majanduskasvule.

Vaatamata Euroopa Liidu, meie peamise ekspordi sihtkoha, majanduse järk-järgulisele paranemisele on Eesti suuremate kaubanduspartnerite kogunõudlus lähiregioonis sel aastal langenud. Kui varasemalt kompenseeris meie ekspordi vähenemist Venemaale elektroonikatoodete tootmismahtude kiire kasv, siis enam see nii ei ole. Samas on positiivne, et ettevõtjad on oma eksporti suunanud uutele turgudele.