Swedbank Läti imeseaduse taustal: Eestis on lõhkilaenamise võimalust oluliselt vähendatud
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütles Ärilehele, et Lätis peavad seadusemuudatuste jõustumisel pangad oma riskihindamise süsteeme üle vaatama. Muudatus võib mõjutada laenude väljastamise tingimusi ja hinda, omafinantseeringu nõudmisi.
„Tervikuna võib see avaldada negatiivset mõju laenu kättesaadavusele. Rohkem me siit Eestist Lätis toimuvat kommenteerida ei oska," ütles Siilivask.
Mis puutub Eestisse, siis Swedbanki seisukoht on täna selline, et võlgadesse sattumise probleem ei ole kitsalt ühe seaduse reguleerida ning kindlasti peab seejuures arvestama väga mitmete asjaoludega: majanduse üldine olukord, tööpuudus, krediidi kättesaadavus, võlausaldajate vastutulek ja kultuur võlgade ümberkujundamisel ning kohtu- ja täitemenetluste regulatsioon.
„Eestis vastu võetud võlakaitseseaduse regulatsioonis suudeti leida mõistlik tasakaal võlgniku ja võlausaldajate huvide vahel, mitte ei lähenetud keerukale lõhkilaenamise probleemile lihtsalt läbi „võtmed tagasi" põhimõtte . Seaduse mõju ja tõhusust ei saa mõõta üksnes esitatud ja rahuldatud avalduste arvu põhjal. Seadus on kindlasti omanud nn üldiselt ennetavat mõju, soodustades ja teatud määral ehk ka sundides võlausaldajaid võlgnikuga läbi rääkima, et kohtuväliselt lahendusi leida," ütles Siilivask.
Pankrotiregulatsioon on Siilivaski sõnul kõige viimane lüli ahelas ja selle mõju ei saa eraldiseisvalt hinnata. Võlgnevuste tekkimisel on oluline koostöö kliendiga. Swedbanki kogemus näitab, et enamus juhtudel on pangaga koos leitud lahendused probleemidesse sattunud klientidele abiks olnud. Eesti riik on lahendanud võlaahela küsimust tervikuna - jõustus võlakaitseseadus, pankrotiregulatsiooni muutus leebemaks, kohtulõiv vähenes, mis võimaldab inimestel oma õigusi paremini kaitsta.
"Hetkel tegeleb Eesti seadusandja kiirlaenajate tegevuse reguleerimisega, mille sisuks on krediidikulukuse määrale lae kehtestamine ja järelevalve kiirlaenuandjate üle. See peaks oluliselt vähendama võimalust, et isikud end tulevikus lõhki laenavad," arvas Siilivask.
