Swedbank: majandus on veel tugev

 (6)
Tartu Ülikooli Delta hoone 17.10.18
ehitusFoto: Anni Õnneleid

4,2-protsendine SKP reaalkasv kolmandas kvartalis oli küll veidi üle meie ootuste, kuid arvestades seda, et kvartaliarvestus on esialgne ja statistikaamet parandab edaspidi seda numbrit mitu korda, siis kasvu suurusjärk üllatust ei pakkunud. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on majandus püsivhindades kasvanud 3,8 protsenti. Jooksevhindades ehk rahalises vääringus kasvas majandus kolmandas kvartalis aga lausa 9,5% ning sel aastal on kasv olnud kokku 8,5%.

Majanduskasv on laiapõhjaline, kuid ehitussektor domineerib

Kuigi majanduskasv on sel aastal aeglustunud (eelmise aastal kasvas majandus püsivhindades 4,9%), on majandus jätkuvalt tugev. Majanduskasv on küll laiapõhjaline, kuid jätkuvalt annab kasvu domineeriva panuse ehitussektor - kolmandas kvartalis tuli kolmandik majanduskasvust ehitusest. Ka enne 2008-2009.aastate kriisi andis ehitussektor pikema perioodi jooksul majanduskasvu olulise panuse, kuid nii stabiilselt tugevat mõju ei ole varem olnud.

Tugev sisenõudlus suurendab impordivajadust

Kuigi väliskaubandusstatistika näitas kolmandas kvartalis tugevat kaupade ekspordi kasvu, jäi rahvamajanduse arvestuses see näitaja eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes sisuliselt samale tasemele ning ka sel aastal on kaupade ekspordikasv tublisti aeglustunud. Vaatamata sellele on peamise kaupade eksportija – töötleva tööstuse – lisandväärtuse kasv tugevnenud ning selle tööstusharu panus majandusse suurenenud. Kuna sisemajanduse nõudlus on tugev, on töötleva tööstuse müük kasvanud koduturule kiiremini kui ekspordiks – seda nii kolmandas kvartalis, kui ka sel aastal kokku. Tugev sisenõudlus on kiirendanud ka impordikasvu. Kui eksport kokku suurenes kolmandas kvartalis ligikaudu protsendi, siis import kuue protsendi võrra. Kaubandusbilanss on küll veel positiivne, kuid see on eelmise aasta tasemega võrreldes oluliselt vähenenud.

Seotud lood:

Praegu on majandus võrdlemisi heas tasakaalus

Sisenõudluse tugevus on aga suhteline. Palgakasvu ja tulumaksureformi mõjul on eratarbimine sel aastal tugevamaks muutnud – kolmanda kvartalis kasvas see 4 protsenti. Samuti pöördusid ootuspäraselt kasvule ka investeeringud (samuti 4%). Kuigi investeeringute tase SKP suhtes on pikemas tagasivaates alanenud, on see jätkuvalt EL kõrgemate hulgas. Samas on sisenõudluse (tarbimine pluss investeeringud) tase SKP suhtes madalam, mis hoiab ka jooksevkonto ülejäägis. Võrdluseks – majanduskriisi eelse buumi ajal olid nii tarbimise kui ka investeeringute kasv liiga kiired, sisenõudlus oli seetõttu majanduses juurdeloodud lisandväärtusest suurem ja jooksevkonto oli puudujäägis. Seega oli majanduse tasakaalustamatus väga suur. Praegu on majandus võrdlemisi heas tasakaalus.

Riik stimuleerib majandust jätkuvalt tugevasti

Valitsussektori investeeringute kasv on sel aastal küll aeglustunud ning peaks aeglustuma ka järgmisel aastal, kuid nende ülikiire kasv möödunud aastal tõstis investeeringute taseme järsult väga kõrgele. Seetõttu jääb ka lähiaastatel valitsemissektori investeeringute tase SKP suhtes stabiilselt kõrgeks ja seega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti. Eesti valitsussektori investeeringute tase SKP suhtes on EL suurim.

Välisnõudlus on nõrgenemas

Meie prognoosi järgi aeglustub majanduskasv järgmisel aastal kolme protsendi lähedale (3,2%). Väikese ja avatud majandusena sõltub Eesti teatavasti palju välisnõudlusest ja meie konkurentsivõimest välisturgudel. Euroala, kuhu läheb ligikaudu pool Eesti ekspordist, ostujuhtide indeks on langenud kahe aasta taguse tasemeni ning selle piirkonna majanduskasv on aeglustunud. Järgmiseks aastaks ootame Soome, Rootsi, Läti ja Leedu majanduskasvu aeglustumist. Eesti ekspordikasv on pikemas vaates liikunud koos maailma kaubandusmahu muutusega, mille kasv on tasapisi allapoole liikunud. Seega on välisnõudlus nõrgenemas. Eesti jaoks on välisnõudlus ja eksport väga olulised. Mida lähemal on ettevõte eksportimisele, seda suurem võimalus on tal tootlikkust tõsta. Sisemaisele lõpptarbijale lähemal paiknevate ettevõtete tootlikkus on aga väiksem.

Liigkiire tööjõukulude kasv halvendab Eesti ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõit

Loe veel

Tööjõukulude kasv liigub jätkuvalt tootlikkusest kiiremini, mistõttu Eesti ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime halveneb. Kahel viimasel aastal on olukord isegi viletsamaks muutunud. Samas, kui võrrelda meie ettevõtete töötajatele makstud hüvitiste osakaalu selle sektori lisandväärtuses teiste EL liikmesriikidega, siis me asume umbes nimekirja keskel. Kuigi Eestis on see osakaal viimastel aastatel tõusnud, on Läti ja Leedu oma madalamatel palgatasemetelt oluliselt kiirema tõusu teinud. Tootlikkuse kasv sõltub aga omakorda paljuski investeeringutest. Koos Eesti majandusse investeeritud kapitali aeglasema kasvuga kriisijärgsetel aastatel, on ka tootlikkuse kasv tagasihoidlikum olnud.

Hõivekasvu pidurdumine aeglustab Eesti majanduskasvu

Kui möödunud aastal toetas Eesti majanduskasvu hõivatute arvu võrdlemisi tugev kasv, siis sel aastal on hõive suurenemine tagasihoidlikum olnud. Tööjõuturg on muutunud üha pingelisemaks ehk uut tööjõudu Eesti residentide hulgast leida on üha keerulisem. Samuti konkureerime me tööjõu, eriti kvalifitseeritud tööjõu, pärast ka lähiriikidega. Lühiajaliste töölubadega on Eestisse tulnud küll juba ligikaudu 12 800 vöörtöölist, millele tuleks juurde lisada veel tähtajalise elamisloaga inimesed (2600) pluss ebaseaduslikult töötavad inimesed, kuid ikkagi on ettevõtete peamiseks majandustegevust piiravaks teguriks tööjõupuudus. See probleem on aina tõsisemaks muutunud. Lähiaastatel Eesti-sisene hõivekasv pidurdub ning ilma võõrtööliste toeta pidurdab see tõenäoliselt ka meie majanduskasvu. Lisaks nõudlusele toetaksid majanduskasvu suuremad investeeringud efektiivsusesse, targem ettevõtete juhtimine ja suurema lisandväärtusega kaupade ja teenuste tootmine.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare