Otsesest statistikat pangal selle kohta ei ole, et kui palju nende töötajatest elab ühes ja töötab teises linnas.

"Suuremate linnade ümber elavate inimeste jaoks on üsna tavaline tõmbekeskuses tööl käimine, sest seal on töökohti saada. Samas on Tallinna ümbruses näha ka vastupidist trendi, lähivaldadesse ostetud kodud müüakse ära ja pered asuvad elama kesklinna piirkonda," kommenteeris Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask Ärilehele.

Peamiseks argumendiks on Siilivaski sõnul siin mugavam elukorraldus, kus lapsed ja täiskasvanud saavad paindlikumalt oma liikumist sobitada.

"Kui rääkida Eestist laiemalt, siis ka meie organisatsioonis on näiteid, kus töötajate kodu ja töö vahel on ligi 100 kilomeetrit, aga kindlasti on see pigem erand kui reegel. Täna inimesed valdavalt ei ole valmis Eesti siseselt elukohta vahetama töökoha saamise soovi tõttu. Küll aga on meil ette tulnud mitmeid kolimisi Rootsi," lisab ta.

Siilivaski hinnangul muutub kaugemale tulevikku vaadates füüsiline paiknemine järjest ebaolulisemaks, sest päris palju tööd tehakse üle e-kanalite.

"Sama trendi on näha meie klientide juures, kes pangakontorisse tuleku asemel eelistavad üha enam alternatiivseid kanaleid. Juba täna soosime paindlikku töökorraldust ametikohtadel, kus see vähegi võimalik on," märgib Siilivask.

"Samuti on võimalik kokkuleppeliselt kodus töötamine või siis büroopinna kasutamine mõnes meie pangakontoris. Sageli reisivatel töötajatel on omad paindlikud kokkulepped, kuidas kompenseerida reisimiseks kuluvat aega. Swedbank soosib töökohtade loomist Tallinnast väljapoole, et pakkuda võimalusi ka teistes piirkondades," lisab ta.

Ta lisab, et Swedbankil on organisatsiooni sees aktiivselt kasutusel elektroonilised suhtlusvahendid, kus siis kas konverentskõne/video abil saavad koosolekud peetud nii, et inimestel pole vaja sõita sadu kilomeetreid.

Pikemalt saab pendelrändest lugeda tänasest Ärilehest.