Swedbank: täna mõjutab laenuturgu tarbija kindlustunde nõrgenemine
Andres Tuki sõnul on Eesti elanikel kindlasti vajadus elamistingimuste parandamiseks. "Kuid kiiret ostuotsuste realiseerumist ning laenumahtude kasvu me ei prognoosi. Jätkub mõõdukas tõus, põhjust järsuks muutuseks ei ole,” lisas Tukk.
Swedbank´i uute laenude maht on 2011. aasta 8 kuuga kasvanud 17 protsenti, seejuures viimastel kuudel on kasv kiirenenud. Tõusu toetab nii kinnisvara hindade kui tehingute kasv. Eesti eluasemelaenude turu uute laenude maht on kasvanud mõnevõrra aeglasemalt, +14%.
Huvi uusarenduste vastu on püsivalt aktiivne - uute korterite ostuks väljastatud laenude osakaal kogumüügis on 2011. aastal suurenenud. "Võrreldes buumiaegadega valib klient vara hoolikamalt ning ostuotsus on selgelt läbikaalutud. Varasemast olulisem on nii vara asukoht, ehituskvaliteet kui ka energiasäästlikkus," rääkis Tukk.
Laenu intressitase püsib lähiaastal küllalt stabiilne, viimased arengud viitavad 6 kuu Euribori mõningasele langusele. "Ka eeldame, et Eesti majanduskeskkonna riskimäär oluliselt ei muutu," lisas Tukk.
"Juba terve aasta pakub Swedbank uut eluasemelaenu intressi arvutamise loogikat - eluasemelaenu baasintress. Kuna see arvestab hinda lisaks euriborile ka Eesti majanduskeskkonnariski, siis eluasemelaenu baasintressi klientide intressitase on pigem stabiilne" selgitas Tukk. Täna eelistab 2/3 Swedbanki eluaselaenu klientidest uut intressiloogikat.
"Hea meel on tõdeda, et pikaajaliste võlglaste arv on hakanud vähenema. Meil on üle 350 tuhande eralaenu kliendi, kellest 77 000 on sõlminud eluasemlaenu lepingu. 2009-2010. aastal pöördus meie poole ca 6000 klienti, kes vajasid makseraskuste tõttu laenude restruktureerimist. 2011 on seda vajanud caid 850 klienti. Tänaseks on kolmandik makseraskustes olnud klientides kenasti ree peale saanud ning ülejäänutega teeme igapäevaselt tööd," ütles Tukk.
Kinnisvaraturg: mõjuteguriteks on sündmused Euroopas ja hind
Swedbanki kinnisvara osakonna juhi Ero Viigi sõnul mõjutab väljaspool Eestis toimuv väga oluliselt nii meie majandust kui ka inimeste kindlustunnet, mistõttu on sündmused Euroopas üheks oluliseks mõjuriks meie kinnisvara turul toimuvas.
Teine määrav tegur tehingute aktiivsuse kujunemisel on hind - kui toode on tarbijale vastuvõetavalt hinnastatud, siis on ka tehinguid tehtud väga edukalt. "Üheltpoolt ei ole tarbija valmis maksma liiga kõrget hinda, teiselt poolt on ehitushinnad käesoleval aastal tõusnud kuni 20 - 30 protsenti. Oluline on, et leitaks tasakaal ostja ja müüja vahel," selgitas Viik.
Viigi sõnul on kasvanud ka ostjate teadlikkus. "Oluliselt rohkem pööratakse tähelepanu korteriga kaasnevale kogukulule, mitte ainult enam intressimarginaalile. Viimased külmad talved on reaalselt näidanud kui oluline on energiatõhusus. Usume, et tarbijate teadlikkus selles valdkonnas lähiaastatel kasvab ja seetõttu on ka arendajad motiveeritud sellele järjest enam tähelepanu pöörama. See on ka möödapääsmatu, sest Euroopa Liidus on kokkulepitud uued standardid, millele uued ehitused peavad juba mõne ajapärast vastama," rääkis Viik.
"Juhul kui Euroopas ei juhtu midagi väga ulatuslikku, usume ja loodame, et mõistlik pakkumine jätkub ja hinnad oluliselt ei muutu," lisas Viik.
