Swedbank: toidu hinnatõusu taga oli ebasoodne ilmastik ja tugev nõudlus

Tarbimiskorv kallines oktoobris aastaga 3,8 protsenti. Hindade kasvust andsid poole toiduained, mis kallinesid aastataguse ajaga võrreldes ligi 8%. Toiduainete hindu mõjutas piima- ja puu- ning köögiviljade tõus. Eestis toodetud põllumajandussaaduste hinnatõus on sel aastal – peale kaks ja pool aastat väldanud madalseisu – hoo sisse saanud. Värske puuvili ja marjad kallinesid kolmandas kvartalis aastaga ligi 70%, piim ligi 60%, kartul umbes 30%. Hinnatõusu taga oli ebasoodne ilmastik ja tugev nõudlus, kommenteeris täna statistikaameti avaldatud tarbijahindade muutust Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Viimast tõstis ka toornafta hinnatõus. Oktoobris oli toornafta hind eurodes 5% kõrgem kui aasta tagasi. Nafta hind on viimasel kolmel kuul ülespoole liikunud maailmamajanduse elavnemise järel tugevnenud nõudluse, OPECi tootmismahtude vähendamise ja poliitiliste pingete kasvu toel.

2017. aasta kokkuvõttes ulatub hinnatõus Swedbanki prognoosi järgi 3,4 protsendini. Hinnad tõusevad, kuna ühelt poolt on kallinenud mitmed tootmissisendid (tooraine, tööjõud) ja tõusnud tarbimismaksud. Teiselt poolt võimaldab hindu tõsta majapidamiste jõukuse kasv ja optimistlik vaade tulevikku.

Järgmisel aastal peaks meie hinnangul hinnatõus küündima 3 protsendini. Sellest ligi kolmandiku moodustab alkoholi, tubaka ja bensiini aktsiisimaksumäärade tõus. Inflatsiooni aeglustumise taga on väliste hinnasurvete leevenemine: nii nafta kui muude toorainete hinnatõus peaks järgmisel aastal pidurduma.