Swedbank: tugev sisetarbimine toetab ja nõrk välisnõudlus piirab majanduskasvu

Statistikaameti täpsustatud arvestuste järgi kasvas Eesti majandus teises kvartalis aastases võrdluses 2% (kvartali võrdluses 0,7% sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud numbrite põhjal). Parandus võrreldes kiirhinnanguga oli marginaalne, kuid seda numbrit ei maksa kindlasti veel lõplikuna võtta. Näiteks korrigeeriti eelmise aasta SKP kasvu taas ja seekord tublisti suuremaks. Kui varem avaldatud kasv oli 2,1%, siis on uus number 2,9%, mis tõstis meid koos Leeduga lähipiirkonna kiiremini kasvavate majanduste hulka.

Kõige enam panustas teises kvartalis majanduskasvu hulgi- ja jaekaubandus ning kutse- ja tehnikaalane tegevus. Enam kui pool majanduskasvust tuli aga hoopis kiire käibemaksu laekumise toel kasvanud netotootemaksudest. Käibemaksu laekumise paranemise taga on tugev tarbimise kasv, möödunud aasta sügisest kehtima hakanud käibedeklaratsiooni täiendav lisa üle 1000-euroste ostu- ja müügiarvete kohta ning ka kütuse hulgimüügist käibemaksu parem laekumine. Kui majanduskasvu panustasid teises kvartalis rohkem need tegevusalad, mis müüvad oma kaupu ja teenuseid koduturule, siis kasvu pidurdasid enim transport ja töötlev tööstus ehk tegevusalad, mille käekäik on seotud välisturgude ja -nõudlusega. Transpordisektori lisandväärtus on vähenenud juba pikka aega ning sel aastal on langus süvenenud. Peamiseks põhjuseks on nõudluse vähenemine Venemaal ning ka suurenenud konkurents Venemaa kaubasadamatega ehk asjaolu, et meie idanaaber on suunanud üha rohkem (mahu-)kaupadest läbi oma sadamate. Töötleva tööstuse lisandväärtuse languses mängib olulist rolli elektroonikatoodete väljaveo ja tootmismahu vähenemine. Samuti avaldab negatiivset mõju Venemaa nõudluse tugev vähenemine.

Sel aastal on ettevõtete nii ekspordikäive kui ka -maht tasapisi allapoole liikunud. Teises kvartalis vähenes kaupade ja teenuste eksport protsendi võrra. Kui möödunud aasta teisel poolel aitas elektroonikatoodete väljaveo kasv kompenseerida tugevat ekspordi langust Venemaa suunal, siis nüüd enam mitte. Positiivne on aga see, et mitmed eksportivad ettevõtted on Venemaa turu nõudluse vähenemisega suurendanud oma väljavedu teistele turgudele. Arvestades seda, et elektroonikatoodete ekspordikasv kiirenes eelmise aasta teisel poolel ja tõstis sellega võrdlusbaasi kõrgemale, siis mõjutab see negatiivselt selle aasta teise poolaasta kaupade ekspordikasvu. Meie hinnangul jääb sel aastal ekspordimaht ligikaudu samal tasemele kui eelmisel aastal.

Korrigeeritud numbrite järgi on eratarbimine sel aastal märgatavalt kiiremini kasvanud. Nii teises kvartalis kui ka teisel pooleaastal kokku kasvas see aastases võrdluses 5,4%. Teises kvartalis toetas eratarbimise kasvu eelkõige toidukaupade, vaba aja- ja kultuuriteenuste ja -kaupade tarbimismahu suurenemine. Seevastu alkohoolsete jookide ja tubakatoodete ostud ja tarbimine on Eestis vähenenud. Peamiselt on see tingitud välisturistide arvu ning nende tarbimise vähenemisega, kuid mõningast mõju avaldab tõenäoliselt ka aktsiiside tõstmine. Arvestades netopalga kiiret reaalkasvu sel aastal, on eratarbimise tugev kasv ootuspärane olnud. Kuigi järgmisel aastal jääb palga tugev nominaalkasv püsima, aeglustub tublisti selle reaalkasv. Samuti väheneb tasapisi nii tööhõive kui ka rahvaarv, mis võib hakata tarbimismahtu piirama. Samas tuleks arvestada, et Eesti majapidamistel on esialgsete arvestuste järgi üsna tublisti säästusid, mis aitavad vajadusel nende tarbimisharjumusi hoida.

Investeeringud on vähenenud juba neli kvartalit järjest. Teises kvartalis vähenesid need aastases võrdluses 8%, peamiselt ettevõtetesektori investeeringute tugeva languse tõttu. Positiivne on see, et pärast 5 kvartalit järjest olnud langust valitsemissektori investeeringud suurenesid. Arvestades sel aastal nõrka välisnõudlust koos ettevõtete käibe langusega, tööjõukulude liigset kasvu ja kasumlikkuse vähenemist ning ka ettevõtete halvenenud kindlustunnet, siis lähiajal ärisektoris investeeringute laiapõhjalist kasvu tõenäoliselt oodata ei ole. Samas toetavad investeerimist Eesti taasiseseisvumise aja madalaimad laenuintressimäärad. Kuna tööjõudu napib ning see muutub aina kallimaks, siis on mõistlik ettevõtetel suurendada eelkõige oma investeeringuid masinatesse ja seadmetesse (mida nad teises kvartalis ka juba teinud on), mis asendavad inimtööjõudu ning muudavad samal ajal tootmise efektiivsemaks.

Suur osa ettevõtete vahetarbekaupadest ja investeeringuteks vajalikest kapitalikaupadest tuleb Eestisse importida. Kuna ettevõtete nõudlus vahetarbekaupade järele ning ka investeeringud on vähenenud, siis on languses ka import. Kuna impordi vähenemine oli teises kvartalis suurem, kui ekspordil, siis puhasekspordi osakaal SKP-st suurenes ning see andis eratarbimise kõrval tugeva panuse majanduskasvu.

Selle aasta esimesel poolaastal on majanduse reaalkasv tublisti aeglustunud (1,6%). Koos hinnalangusega on aga kiiresti aeglustunud SKP nominaalkasv. Kui möödunud aastal kasvas Eesti majandus jooksevhindades 5%, siis selle aasta esimesel poolaastal vaid 2,8%. Järgmisel aastal peaks kaubanduspartnerite nõudlus paranema, mis annab rohkem võimalusi ekspordiks ning see omakorda toob kaasa vajaduse investeeringute suurendamiseks. Meie hinnangul kasvab Eesti SKP maht sel aastal 1,9% ning kasv peaks järgmisel aastal kiirenema. Samas on negatiivsed riskid maailmamajanduses suurenenud, mis võivad halvendada ka meie majanduskasvu väljavaateid.