Kuna sanktsioonid nõrgestavad Venemaa majandust ning pidurdavad ka mitmete ELi riikide majanduskasvu senist taastumist, siis avaldub mõju Eestile Mertsina sõnul kaudselt, läbi kaubanduspartnerite.

"Tuleks arvestada, et Venemaa riigiosalusega pangad sõltuvad välisrahastamisest väga palju. Samas on Venemaa suurfirmad nendega tugevasti seotud. Seega pidurdab riigi enamusosalusega pankade rahastamise tõkestamine otseselt ka Venemaa majanduse rahastamist," selgitas Mertsina.

"Tõkked Venemaale kapitaliturgudel osalemise ja riigi enamusosalusega pankadega tehingute tegemisel toovad Eesti pankadele välisarvelduste kontrollimisega juurde palju lisatööd," lisas ta.

Kuigi sanktsioonid rakenduvad koheselt, hakkab nende mõju Venemaa majandusele ilmnema mõnekuulise viiteajaga. Mertsina prognoosib, et tõenäoliselt läheb Venemaa majandus sellel aastal, vähemalt lühiajaliselt, langusesse.

Kogu Eesti kaupade ekspordist moodustab Venemaa ligi 11 protsenti, kuid suur enamus väljaveost on re-eksport. Eestis toodetud kaupade osakaal on oluliselt tagasihoidlikum, mistõttu Venemaa majanduse nõrgenemise mõju on Eestile ka sellevõrra väiksem. Samas rõhutab Mertsina, et seda mõju ei tohiks alahinnata.

"Selle aasta esimese viie kuuga on eksport Venemaale vähenenud juba ligikaudu viis protsenti, kusjuures maikuus langes eksport isegi viiendiku võrra. Venemaa nõudluse vähenemine mõjutab lisaks meie tootjatele kahjulikult ka transpordiettevõtteid," märkis Mertsina.

Venemaa on Soomele suuruselt kolmas eksporditurg. Eelmisel aastal vähenes Soome kaupade eksport kõige enam just Venemaale ning sellel aastal on langus isegi süvenenud. Samuti on Soome väga sõltuv Venemaalt pärit energia impordist. "Seega on Venemaa majanduse nõrgenemine juba Soome majandusele kahjulikult mõjunud. Soome majanduskasvu taastumise edasilükkumine mõjutab aga negatiivselt ka Eestit," selgitab Mertsina.

Mis puudutab Saksamaad, mis on olnud euroala peamiseks majanduskasvu taastumise mootoriks, siis on Mertsina hinnangul ka seal eksport Venemaale sellel aastal tugevasti langenud. "Ukraina-Venemaa konflikti eskaleerumine ja uued sanktsioonid Venemaa suhtes võivad halvendada Euroopa ettevõtjate kindlustunnet," lisab ta.

"Tõenäoliselt vastab Venemaa ELi uutele sanktsioonidele omapoolsete piirangutega. Milliseid tegevusalasid või riike see puudutab, on veel vara öelda," lisas Mertsina.

Väga tüüpilised Venemaa kättemaksuabinõud on tema sõnul tavaliselt puudutanud tavaliselt põllumajandussektorit ja toiduainetetööstust.

"Eesti majandus on juba pikemat aega kannatanud Venemaa transiidi ümbersuunamise tõttu. Siin mingit paranemist lähiajal oodata ei ole," nendib Mertsina lõpetuseks.