Kasv tulenes suurematest tuludes, kasvanud kliendiaktiivsusest, laenukahjumite reservist ja madalamast maksukulust, teatas Swedbank.

Puhas intressitulu kasvas 6%. Selle taga olid peamiselt suuremad laenumahud, mis kasvasid eelmise aastaga võrreldes 7% võrra. Toetatuna tugevast majanduskasvust ja jätkuvast palgatõusust kasvasid nii eraisikutele väljastatud kodu- ja tarbimislaenud kui ka ettevõtetele väljastatud laenud ja liisingud. Hoiused kasvasid eelmise aastaga võrreldes 10% võrra. Kasvasid nii era- kui ka äriklientide hoiused.

Puhas teenustasutulu kasvas 3% peamiselt tänu kõrgemale kaarditehingutest, maksete töötlemisest ja varahaldusest saadud tulule. Kogutulu kasvas võrreldes eelmise aastaga 5%.

Kogukulud kasvasid 1% võrra. Tulemust mõjutasid suurenenud personalikulud. Laenukahjumite reserv vähenes 14,8 miljoni euro võrra, võrdluseks 2017. aasta samal perioodil vähenes laenukahjumite reserv 3,2 miljoni euro võrra.

„Swedbanki üheks eesmärgiks on arendada meie klientide digioskusi. Paroolikaartidest on saamas ajalugu ja tuhanded kliendid on leidnud paroolikaardi asemele kaasaegsema autentimisvahendi. Kõige populaarsem valik on Smart-ID, millele järgneb ID-kaart," ütles Robert Kitt, Swedbank Eesti juht.

„Lisaks saavad meie kliendid teha nüüd välkmakseid, mis pikemas vaates mõjub soodsalt kogu majandusele, kuna raha liigub kiiremini nii eraklientide kui ka ettevõtete vahel. Ka saavad erakliendid nüüd ise meie internetipangas muuta oma makselimiite ning hallata oma laste pangakaarte."