"Seevastu Eestis toodetud kaupade eksport suurenes juunis aastases võrdluses ligikaudu 5% ning kui kõrvaldada hinnamõjud, oli ekspordimahu kasv 6%. Selle aasta teisel kvartalil on Eesti päritolu kaupade eksport näidanud juba korralikke kasvunumbreid," ütles Mertsina Swedbanki pressiosakonna vahendusel.

"Selle taga on aga valdavalt elektroonikatoodete väljaveo taastumine. Aasta peale kokku on ekspordi kasvu enim toetanud veel puidu- ja mööblitööstus," lisas ta.

Sel aastal mahub 10 riigi hulka, kuhu Eesti ettevõtted on enim oma kaupade eksporti suurendanud, vaid 4 Euroopa riiki (Soome, Belgia, Saksamaa, Taani). Eksport on kasvanud tugevasti aga mitmetesse eksootilistesse riikidesse, nagu Mehhiko (elektrimasinad ja seadmed), Togo (põlevkiviõlitooted) ja Saudi-Araabia (teravili).

Need riigid on panustanud Eesti ekspordi kasvatamisse sel aasta kõige enam. Samas on vähemalt Togose ja Saudi-Araabiasse tehtud vaid mõnekordsed üksikud suurtehingud ning nende mõju meie ekspordi kogupildile võib olla vaid ajutine. 10 riigi hulgas, kuhu eksport kõige enam langenud, on enamus (7) aga Euroopa riigid.

Imporditavate kaupade väärtus juunis küll langes, kuid sisseveetud kaupade mahu (väärtus jagatud impordihindadega) kasv on kiirenenud ning näiteks teisel kvartalil suurenes impordimaht aastases võrdluses juba üle 10%.

"Selle taga on peamiselt tarbe- ja kapitalikaupade sisseveo suurenemine. Seevastu ettevõtetes tootmiseks vajalike sisendite import suurenes teisel kvartalil tagasihoidlikult ning aasta peale kokku on see langenud isegi viiendiku võrra," ütles Mertsina.

"Sel aastal ootame meie suuremate kaubanduspartnerite impordinõudluse kasvu, mis peaks parandama meie ettevõtete ekspordivõimalusi ja koos sellega ka tootmismahtusid. Samas halvendab Ühendkuningriigi EL-st lahkumisega seotud ebakindlus Euroopa majanduse väljavaadet, mis omakorda pidurdab välisnõudluse paranemist," lisas ta.