Swedbanki prognoos: kas palgakasv jätkub ja mida teevad hinnad?

Statistikaameti andmetel ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk eelmise aasta kokkuvõttes 1065 euroni. Keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 6%. Hindade alanemise ja tööjõumaksude langetamise tulemusena ulatus palgatöötaja reaalne ostujõu kasv aga tervelt 8%ni.

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmisel aastal peaaegu kõigil tegevusaladel, v.a. ehituses. Kiiremini kasvas keskmine palk just madalama palgatasemega tegevusaladel nagu kinnisvaraalane tegevus, majutus ja toitlustus, meelelahutus ja haridus. Selle taga on nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate palkade kohta kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada.

Keskmine palk vähenes vaid ehituses. Ehitusmahud vähenesid 2015. aastal teist aastat järjest. Ehituse palgataset mõjutas ilmselt ka töötajate registreerimise kohustus, mille järel võeti varem mitteametlikult töötanud inimesed ametlikult tööle miinimumpalgaga.

Palgakasv püsib ilmselt suhteliselt kiire ka sel aastal. Sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline, seda hoolimata tööpuuduse oodatavast väikesest tõusust. Jaanuari maksulaekumine viitab kiire palgakasvu jätkumisele aasta algul. 10-protsendiline miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka täiendava 0,5 protsendipunkti võrra. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv samas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes aeglustub, kuna nominaalse palga kasv veidi aeglustub, tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest väiksem ja hinnad tõusevad.