Sylvesteri endised omanikud said maksuameti üle järjekordse võidu
Halduskohus rahuldas AS-i Sylvester endiste omanike Ülo Kriisa, Endel Ermeli, Aimar Varula, Ingrid Prantsi, Virko Lepmetsa, Einar Ilma, Enn Kanguri ja Ervin Naritsa kaebused ning tühistas nende suhtes tehtud maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (Lõuna MTK) maksuotsused eelmise aasta veebruarist ja märtsist.
6. augustil 2002. aastal tegid ASi Sylvester, Stora Enso Timber OY Ltd (SET) ja AS-i Sylvester aktsionärid protokolli, kus SET kinnitas, et soovib omandada kõik või vähemalt 90% Sylvesteri aktsiatest ning kõik hankeettevõtete osad või aktsiad.
Sama aasta 19. detsembril sõlmiti aktsiamüügileping, mille järgi oli aktsiate võõrandamishind nende omandamishinnast kõrgem.
Enne aktsiamüügilepingu sõlmimist - 2002. aasta oktoobris ja novembris - müüsid Sylvesteri aktsionärid osa Sylvesteri aktsiaid aga neile kuuluvatele teistele ettevõtetele.
Lõuna MTK leidis, et kaebajad paigutasid Sylvesteri aktsiad aktsiate võõrandamise üle läbirääkimiste pidamise ajal ja enne aktsiamüügilepingu sõlmimist oma juhtimisele ja kontrollile alluvatesse äriühingutesse tulumaksukohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil.
Seetõttu kohustas Lõuna MTK maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 alusel kaebajaid vaidlustatud maksuotsustega tasuma täiendavat tulumaksu.
MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.
Kohus leidis, et kaebajate suhtes tehtud Lõuna MTK maksuotsused on õigusvastased ning MKS § 84 rakendamiseks puudusid vajalikud eeldused.
Kohtu arvates ei tuvastanud maksuhaldur kaebajate tegevuses maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärki. Kaebajatel puudus kohtu hinnangul tahtlus hoiduda kõrvale seadusega ettenähtud maksude tasumisest ning nad ei ole lepinguvabadust kuritarvitanud. Lisaks sellele on maksuhaldur täiendava tulumaksu määramisel jätnud tähelepanuta võimaliku topeltmaksustamise.
Kohtu seisukoha järgi peab MKS §-s 84 sätestatud „maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil“ tehtud tehingute puhul olema nii kavatsus hoida kõrvale maksude tasumisest kui ka teadmine, et sellega rikutakse maksuõiguse norme.
Maksude optimeerimist ei saa kohtu hinnangul iseenesest pidada maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. Selline tegevus on aktsepteeritav, kui see jääb maksuseadusega lubatu raamidesse. Vastasel juhul tekiks maksuhalduril võimalus hakata isikutele ette kirjutama seda, milliseid tehinguid nad võivad ja peaksid tegema, et täita maksude kogumise eesmärki – koguda riigi funktsioneerimiseks vajalikku tulu.
2002. aastal jõustunud ja kehtiva tulumaksuseaduse peamiseks ideeks ja läbivaks põhimõtteks on vältida tulumaksu maksmist teenitud tulult seni, kuni raha jääb ettevõtlusesse. Tulumaksuseaduse põhimõtte kohaselt võib pidada lubatud tehinguks aktsiate paigutamist äriühingusse enne nende müüki selleks, et kogu raha jääks ettevõtlusesse ja vahepeal ei peaks tulumaksu maksma.
Lisaks leidis kohus, et kasu saamise hindamisel tuleb eristada kasu, mis laekub füüsilisele isikule sularahas või pangaülekandega pangakontole sellest kasust, mis laekub maksumaksjast juriidilise isiku pangakontole.
Maksumaksjast juriidilise isiku pangakontole laekuvat raha ei saa üldjuhul pidada füüsilise isiku kasuks, kuna füüsilisel isikul puudub võimalus seda ilma täiendava maksustamiseta enda äranägemise huvides kasutada. Kui maksustatakse tulu, mida isikud ei ole tegelikult saanud, on tegemist maksevõimelisuse põhimõtte rikkumisega.
Samuti leidis kohus, et kaebajatele ei olnud Sylvesteri aktsiate paigutamisel oma kontrolli all olevatesse äriühingutesse teada 19. detsembri 2002. aastal aktsiamüügilepingu täpne sisu ja tingimused.
MKS § 84 kohaldamiseks ei ole piisav abstraktne ja hüpoteetiline teadlikkus selle kohta, et läbirääkimiste õnnestumise korral võidakse sõlmida leping, milles aktsiate võõrandamishind on nende omandamishinnast kõrgem.
Juuni alguses otsustas Tallinna halduskohus, et maksu- ja tolliamet on kogunud põhjendamatult makse 13 Sylvesteri endiselt omanikult.
Halduskohus edastas kohtuotsuse ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käivitamiseks ka riigikohtusse.
Maksuamet otsustab apellatsioonikaebuse esitamise pärast riigikohtu otsuse teatavaks tegemist.
Eraisikute elukohast lähtuvalt on haldusasjad jaotatud menetlemiseks Tallinna halduskohtu, Tartu halduskohtu ning Tallinna halduskohtu Pärnu kohtumaja vahel. Tallinna ja Tartu halduskohtud on oma otsused teinud, asi ootab menetlemist veel Pärnu kohtumajas.
Eesti Päevaleht kirjutas Tallinna halduskohtu tehtud otsuse järel, et maksuameti mullused otsused kasseerida Sylvesteri endistelt omanikelt saamata jäänud tulumaksu võib riigile suure tõenäosusega kaasa tuua umbes 500 miljoni kroonise nõude.
Tänast otsust saavad pooled vaidlustada 30 päeva jooksul.
Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld märkis, et tegemist on esimese astme kohtuotsusega, mis ei ole veel jõustunud.
"Lahend on mahukas ja maksuhaldur otsustab edasikaebamise pärast sellega tutvumist seaduses sätestatud tähtaja, s.ö 30 päeva jooksul," ütles Roopõld Päevaleht Online`ile.
Sylvesteri üks endisi omanikke, praegu puit- ja MDF liistude tootmisega tegeleva firma OÜ Combiwood juht Virko Lepmets ei leidnud aega teemat kommenteerida.
* Sylvesteri enamusosaluse müük on olnud läbi aegade suurim tehing Eesti metsatööstuses – omanikku vahetasid kõik Sylvesteri metsavarumisfirmad ja 66 protsenti ettevõtte puidutööstustest.
* Enne Sylvesteri müüki Soome-Rootsi firmale Stora Enso kuulus Sylvester Eesti ärimeestele eesotsas Mati Polli, Kaido Jõelehe, Urmas Nimmerfeldti ning Peeter Männiga. Osalus oli vormistatud nende kui eraisikute nimele. Kuna eraisikutena oleks nad pidanud müügilt maksma tulumaksu ja ettevõtetele kehtib tulumaksuvabastus, mõeldi välja skeem, millega kanti osalused üle vastloodud ettevõtete nimele. Skeemile andis rohelise tule ka toonane maksuameti juht Aivar Sõerd. Ometi nõuti eelmise aasta alguses tulumaks kahemiljardiliselt tehingult ligikaudu poole miljardi kroonises summas sisse.
