Referendumi eitav tulemus oli finantsturgudel üldiselt oodatud, euro vahetuskurssi sisse arvestatud ja arvatavasti kurssi lühemas perspektiivis oluliselt ei mõjuta.

Majanduslikult ei sõltu ei Euroopa Liidu ega europiirkonna areng referendumi tulemustest, sest Taani majandus annab alla 3% europiirkonna SKPst. Võimalike tagasilöökide põhjused on poliitilised - näiteks võib tugevneda Euroopa Liidu avalikkuse vastuseis euro ja Euroopa Liidu laienemisele.

Taani majanduspoliitika on viimastel aastatel olnud väga tugev: eelarve tasakaalus, krooni kurss stabiilne ja seda kaitsevad vajadusel nii Euroopa keskpank kui Taani keskpank. Taani fikseeritud vahetuskursi poliitika jääb muutumatuks ja olulisem surve Taani kroonile (ja seeläbi kaudselt ka teistele Läänemere piirkonna valuutadele) on ebatõenäoline. Küll aga tõstis Taani keskpank täna lühiajalise laenu intressimäära 50 baaspunkti võrra, põhjendades seda lühiajalise spekulatiivse survega.

1992-1993.a. hoogustas Taani ei Maastrichti lepingule Euroopa Liidu liikmesriikide koostööd. Ka praegu on võimalik samasugune areng, eriti majandusreformide osas.

Eestile (ja teiste kandidaatriikidele) on Euroopa Liidu laienemisega seotud lahtiste küsimuste võimalikult kiire lahendamine majanduspoliitiliselt väga oluline. Euroliidu liikmeks saamise kindel perspektiiv tõstab usku Eesti kiire majanduskasvu jätkumisse ja julgustab nii välis- kui kodumaiseid investoreid. Eesti raha- ja panganduspoliitika eesmärke Taani referendum ei mõjuta.

Lühemas perspektiivis on Eesti majanduspoliitika riskid (eelkõige välisinvestorite hinnang Euroopa Liidu laienemisele) siiski suurenenud ja seda tuleb kõigil arvestada (nii eelarve koostamisel, pankade laenupoliitikas kui mujal).

Tõnis Oja