Taani leht: Danske Eesti töötajaid kahtlustatakse altkäemaksu võtmises, nende Danske kontodelt leiti suuri summasid

 (82)
Danske panga hoone Tallinnas
Danske panga hoone TallinnasFoto: Priit Simson

Taani suurim päevaleht avaldab Danske rahapesuskandaali valguses kahtluse, et miljarditesse küündivat rahapesu võimaldasid Eesti haru töötajad, kes said selleks altkäemaksu.

Tervet rida Danske Eesti haru endisi töötajaid kahtlustatakse, et miljarditesse küündiva musta raha liigutamise eest maksid kriminaalse taustaga kontoomanikud neile "teenuste osutamise" eest sularahas, vahendab Berlingske.

Seejuures viitab leht Eestis pooleliolevale kriminaaljuurdlusele, kus on uurimise all just need inimesed, kes aitasid kahtlast raha liigutada. Juba septembris sai Danske panga rahapesuraporti avalikustamise ajal selgeks, et politseile on esitatud avaldus Danske Eesti haru kaheksa endise töötaja suhtes.

Berlingskele teadaolevalt tuli ka Danske panga enda advokaatide läbiviidud juurdlusest välja, et panga kaheksa endist töötajat tegid pidevalt suurtes summades sissemakseid oma Danske pangas asuvatele kontodele. Kahtlustuse kohaselt said nad need summad sularahana nende osakonna tööd puudutavatelt kahtlase taustaga klientidelt.

Taani lehe sõnul leiab teema kajastust 18. septembril avalikustatud raporti 90. leheküljel, kust selgub, et advokaadid uurisid enam kui 100 endise ja praeguse töötaja tausta, et mõista nende rolli nendes tegevustes. Lisaks vaadati läbi ka 25 panga agendi taust. Viimaste näol oli tegemist vahemeestega panga ja klientide vahel, kes aitasid valdavalt Venemaal uusi kliente Eesti harule tuua.

Seotud lood:

Uurimist viis läbi turvafirma Certa, kes leidis, et kahtlust äratasid kokku 42 endist töötajat ja agenti. Kahtlaseks pidasid nad neid inimesi järgmistel põhjustel: nad said makseid kahtlusalustelt klientidelt, nad hoiustasid oma arvetel suuri summasid, mis paistsid kahtlased, nad viisid läbi kahtlasi tehinguid teiste pangatöötajatega ja nad olid mingil moel seotud rohkem kui ühe kliendiga.

Kõigi nende 42 inimese nimed on Eesti võimudele edasi antud. Kaheksa puhul aga läks nad aga nii kaugemale, et märkisid, et nende teguviis annab alust arvata, et nad on toime pannud kuriteod.

Danske pank ei soovinud selle osa kohta rahapesuraportist enam lähemaid selgitusi jagada, märkides vaid, et teevad võimudega igakülgset koostööd. Ka Eesti ametiasutused ei soovinud jagada antud juurdluse osas kommentaare.

Berlingske on varasemalt kirjeldanud, et pangas oli salajane osakond välisklientidele. See koosnes 20-30st nõunikust, kes moodustasid omaette nö panga pangas. "Nende osakond oli niivõrd salajane, et nad ei suhelnud ühegi teise kolleegiga väljaspool oma osakonda," rääkisid eelmisel aastal allikad Taani päevalehele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare