Taani ringhääling: Danske Banki klient Eestis oli seotud Põhja-Korea relvade smugeldamise katsega

 (1)
Taani ringhääling: Danske Banki klient Eestis oli seotud Põhja-Korea relvade smugeldamise katsega
Foto: Chris Helgren, REUTERS

Danske Banki klient Eestis oli 2009. aastal seotud Põhja-Koreast relvade väljasmugeldamise katsega, teatab Taani rahvusringhääling DR.

2009. aasta 11. detsembril maandus Bangkoki Don Muangi lennuväljal väga erilise lastiga transpordilennuk Il-76. Lennuk saabus Pyongyangist ja pidi paberite järgi Bangkokis tankima, et lennata edasi Ukrainasse ja siis Iraani.

Samade paberite järgi olid lennuki lastiks mehaanilised komponendid.

Pärast vihjet välismaa luureteenistustelt peeti lennuk aga kinni. Ja kui Tai võimud kaubaruumi avasid, leidsid nad eest 35 tonni Põhja-Korea relvi.

Tegemist oli ÜRO Põhja-Korea vastaste sanktsioonide ränga rikkumisega. Lasti väärtus oli umbes 100 miljonit Taani krooni (13 miljonit eurot).

Seotud lood:

Ebaõnnestunud relvatehingu jäljed olid varjatud riiulifirmade ämblikuvõrgu taha.

ÜRO juurdlus näitas hiljem, et sama lennukit on varem korduvalt relvade salakaubaveoks kasutatud ning veidi enne Põhja-Koreast relvalasti pardale võtmist muutus mitu korda lennuki omanik, kui varasemad omanikud läksid sanktsioonide alla.

Tai võimude leitud lennuki rendilepingust võis näha, selle oli rentinud Uus-Meremaa ettevõte SP Trading Ltd Gruusia ettevõttelt Air West Ltd.

DR ja ajaleht Berlingske uurisid asja lähemalt ja võivad nüüd teatada, et lennuki rendilepingus olid antud ka ettevõtete pangakontod. Riiulifirma SP Trading Ltd oli valinud panga Uus-Meremaalt nii kaugel kui võimalik – Danske Banki Eestis.

Danske Banki juht Thomas Borgen tunnistab, et see juhtum on järjekordne näide selle kohta, et pangal oli kliente, keda tal poleks tohtinud olla.

„Ma ei saa kahjuks rääkida üksikutest klientidest või üksikutest ülekannetest. Meie ülesanne on loomulikult kanda võimudele ette, kui on kahtlasi kliente või kahtlasi ülekandeid. Ja nende teadmiste järgi, mis mul on praegu, ei ole midagi, mis ütleks, et me ei ole teinud seda, mida me peaksime tegema,” ütles Borgen. „Aga üldiselt oleme me tagasi probleemi juures, et meil on olnud kliente, keda meil ei oleks pidanud olema, me oleme teinud ülekandeid, mide me ei oleks pidanud tegema, sest meil ei olnud piisavalt häid kontrollirutiine, ja see on see, mis on selles asjas sügavalt kahetsusväärne.”

Borgen tunnistas, et pank teadis juba tollal, et välismaa klientidel Eesti filiaalis tuleb põhjalikult silm peal hoida. Borgen seletas aga probleemi sellega, et juhtkond Kopenhaagenis usaldas ekslikult Eesti filiaali nende klientide kontrollimisel.

„Meile sai suhteliselt varakult selgeks, et mitte-Eesti klientidel on suurem risk kui teistel. Aga meie arusaam, mis osutus valeks, oli, et meil oli sel ajahetkel hea kontroll selle avastamiseks. Seega on sügavalt kahetsusväärne, et me usaldasime nii palju Eesti organisatsiooni ja meil ei olnud piisavat kontrolli ja see on sügavalt kahetsusväärne,” lausus Borgen.

Pärast kolmeaastast juurdlust jõudsid ÜRO uurijad järeldusele, et kontot Danske Bankis ei kasutatud ebaõnnestunud relvaäri eest maksmiseks, kuid ÜRO leidis samas, et oli rahapesukahtlus SP Trading Ltd ja Briti Neitsisaartel asunud ettevõtte vahel.

Loe veel

DR-i andmetel toimus mõni päev pärast ebaõnnestunud relvatehingut miljoniline ülekanne Briti Neitsisaarte ettevõtte ja SP Trading Ltd konto vahel Danske Bankis. Kuu hiljem, 2010. aasta jaanuaris, raporteeris Danske Bank kahtlasest kontost Eesti võimudele.

See ei pannud aga Danske Banki üle vaatama Eesti filiaali teiste välisklientide kontrollimehhanisme.

SP Trading Ltd direktor oli 28-aastane hiinlanna Lu Zhang, kes töötas igapäevaselt Uus-Meremaa suurimas linnas Aucklandis Burger Kingis. Ettevõttel puudus igasugune tegevus ning selle oli loonud GT Group, mis pakkus avalikult valmis riiulifirmasid. Uus-Meremaal on see täiesti seaduslik.

Aadressile Queen Street 369 Aucklandis, oli lisaks GT Groupile ja SP Tradingule registreeritud veel üle tuhande ettevõtte.

Lõpuks mõisteti selles asjas süüdi ainult nimetatud Lu Zhang, sest ta oli allkirjastanud 74 korral võltsitud äridokumente. Kohtus ütles ta, et ei tea Põhja-Korea relvatehingust midagi ja oli ainult varidirektor.

Lennuki neljast idaeurooplasest koosnenud meeskond jäi süüdistuseta, sest ei suudetud kindlalt tõestada, et nad teadsid, mis on lennuki last, sihtkoht või kes on selle omanik.

Ebaõnnestunud relvatehing on pärit perioodist 2009-2012, kui Danske Banki praegune juht Borgen oli panga välismaise tegevuse juht ja seega vastutas otseselt ka Eesti filiaali eest.

Borgen tunnistab, et on ka isiklikult ebaõnnestunud seoses panga sattumisega nii paljudesse rahapesuskandaalidesse.

„Jah, pole mingit kahtlust, et ma pean mõtlema, mida olen teinud, tegemata jätnud või mida oleksin pidanud tegema paremini,” ütles Borgen.

DR küsis Borgenilt, et kui ta ise ütleb, et on ebaõnnestunud, kas ta on siis endiselt õige mees Danske Banki juhtima.

„On selge, et ma võiksin kõrvale astuda, kui see aitaks juhtunut lahendada, aga ma tunnen ka, et tuleb näidata vastutustunnet ja viia pank sellest olukorrast läbi,” ütles Borgen.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare