Taastuvenergia osakaalu kasv oli mullu tagasihoidlik
Võrreldes 2017. aastaga, mil vastav osakaal oli 16,8%, on kasv tagasihoidlik, teatas Eesti Taastuvenergia Koda.
Eleringi andmete põhjal toodeti 2018. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 1665 gigavatt-tundi (GWh) - eelnenud aastaga võrreldes (1620 GWh) üsna tagasihoidlik kasv - mis moodustab 17,1 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis. 1006 GWh ehk üle poole taastuvatel allikatel põhinevast elektrienergiast toodeti biomassist ning jäätmetest.
Tuuleenergiat toodeti möödunud aastal Eestis kokku 591 GWh, seega sarnaselt tunamullusega ei ületatud ka tänavu elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud aastast toetuspiiri 600 GWh. Ühtlasi moodustas tuuleenergia osakaal möödunud aastal 36% taastuvelektri kogutoodangust.
Kuigi päikeseelektri osakaal taastuvenergia tootmises on seni veel vähemärgatav, kasvas toodang mullu võrreldes 2017. aastaga allikaid kõrvutades enim. Ka installeeritud tootmisvõimsuste poolest oli 2018 päikeseenergeetikas märkimisväärne. 2018. aasta lõpu seisuga kasvas aastaga installeeritud tootmismaht ligikaudu kuus korda 110 MW-ni. Enamiku lisandunud mahust moodustavad kuni 1 MW võimsusega päikesepargid, kellel 2018. aasta jooksul oli veel võimalik mahtuda kehtinud toetusskeemi alla. Lisaks päikeseparkidele lisandus võrku 2 MW tuulevõimsust Purtse tuulepargis.
Möödunud aastal toodeti kokku 19 GWh hüdroelektrit, mis on tunamullusega (29 GWh) võrreldes oluliselt vähem, seejuures oleneb tootlikkus oluliselt jõgede veerohkusest. Biogaasil töötavad koostootmisjaamade elektritoodangu maht jääb samasse suurusjärku võrreldes hüdroelektrijaamadega - 37 MWh.
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul on taastuvenergia osakaalu kasv elektrienergia lõpptarbimises positiivne, kuid kasvutempo on siiski tagasihoidlik ning arenguruumi on ohtralt. „Sektori arengute mõistes üsna jaheda aasta üheks silmapaistvamaks osaks oli paigaldatud päikeseenergia tootmisvõimsuste märgatav kasv aasta teises pooles, mis küll elektrienergia tootmise statistikas kajastub enamjaolt 2019. aastal. Taastuvelektri tootmise võrdluses oleme suure põlevkivienergia osakaalu tõttu Euroopa mõistes jätkuvalt tagaajaja rollis," tõdeb Annus.
„Läinud aasta tõi elektrituruseaduse vastuvõtmise näol omajagu selgust taastuvenergia sektorit reguleeriva raamistiku osas, samas on seni ebaselged ettenähtud taastuvenergia vähempakkumiste tingimused. Need on vaja kiirelt paika saada koos plaaniga esimeste vähempakkumiste korraldamiseks, mis annab initsiatiivi ettevõtjatele tegutsemiseks," lisab Koja juht.
Annus märgib, et ülemaailmne taastuvenergialahenduste hinnalangus ning tehnoloogiate areng avaldab sektorile laiemalt aina positiivsemat mõju ka Eestis. „Tänaseks on selge, et paljudel juhtudel on juba praegu majanduslikult mõistlikum eelistada taastuvenergiat fossiilkütustele ning selline tendents on positiivselt süvenev. Ka päikesepaneelid eramajade katustel pole enam harv nähtus ning aina enam eratarbijaid näeb selles võimalust kodukuludelt kokku hoida," lisab ta.
2018. alustati ka riikliku energia- ja kliimakava koostamisega, mis seab siseriiklikud taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030. Taastuvelektri osakaal lõpptarbimises peaks selleks ajaks Eestis olema vähemalt 30% ning üldine taastuvenergia osatähtsus 50%. Eesti taastuvelektri eesmärk 2020. aastaks - 17,6% - on tänaseni saavutamata.
