Taastuvenergia toetuse kärbe tuleb või toppab?
Majandusminister Juhan Parts on sel sügisel panustanud väga palju aega taastuvenergia toetustega tegelemisele. Probleem on olemas ja ilmne – iga inime-ne tunneb seda omal nahal.
2007. aastal riigikogus paika pandud skeemi järgi maksavad kõik tarbijad praegu igalt kilovatt-tunnilt elektrilt koos maksudega 15 sendi ringis selleks, et saaks doteerida näiteks tuule abil, biomassist või ka voolava vee toel elektri tootmist. Sedasi paistab see summa väike, kuid aastas tähendab see sadade miljonite kroonide korjamist elektritarbijate taskust ja selle suunamist taastuvenergiat tootvate ettevõtete taskusse. Teatavasti analüüsis konkurentsiamet olukorda ja leidis, et praegu on toetuste määrad põhjendamatult kõrged, misjärel hakkas Parts ette valmistama skeemi, kuidas toetuste maksmist vähendada.
Kuid eelmise nädala valitsuse pressikonverentsil tegi peaminister Andrus Ansip esmapilgul üsna ootamatu avalduse. „Ma olen korduvalt öelnud seda, et taastuvenergia toetuste määramine on meie parlamentarismi üks häbiväärsemaid lehekülgi,” sõnas peaminister alustuseks. Suundudes toetuste vähendamise juurde, kutsus ta sellega mitte kiirustama. „Kui eelmine kord määrati toetused kampaania korras vahetult enne valimisi, siis oleks see täpselt sama suur viga, kui me praegu läheksime neid kampaania korras kärpima,” teatas Ansip. „Reformierakonna programmis on järgmisteks valimisteks selgelt kirjas, et taastuva energia toetusi tuleb vähendada. Aga mis ulatuses ja alustel neid vähendada, see peaks minu meelest olema ka valimiste küsimus, läbirääkimiste teema valimistel,” lisas peaminister.
Justkui vastuseks Ansipile saatis Parts järgmisel päeval kiirkorras kooskõlastusringile oma konkreetse ettepaneku: taastuvenergia toetusi tuleb vähendada.
Mis toimub eri valitsusparteidesse kuuluvate ministrite vahel? Kas asjaga kiirustatakse või seda pidurdatakse? Kas toetuste kärpimine tuleb enne või pärast valimisi? Millest järsku erinevaks kujunenud arvamused?
Tahab hinda vähendada
Parts jäi eile Eesti Päevalehega vesteldes kindlaks, et taastuvenergia toetuste vähendamine on vaja kiiresti ette võtta. „See on reaalne võimalus alandada elektri hinda ning seega seista vastu inflatsioonile,” sõnas majandusminister ja lisas, et elekter on üks peamisi sisendeid paljudel tootmisaladel. Ta viitas koguni, et toetuste kärpimisega viivitada oleks „karjuvalt ebaõiglane”, kuna muidu arvestataks terve järgmise aasta toetusi veel praeguse korra kohaselt.
„Mul on võimatu kommenteerida süüdistusi valimiskampaanias. Toetuste kärpimise ettepanek ei tule kuidagi järsku. Tegelikult on käes esimene hetk, kus oleme saanud senist süsteemi reaalsete numbrite põhjal analüüsida, ja reageerida on vaja kohe,” ütles Parts vastuseks Ansipile. Parts lisas, et valmis saadud toetuste muutmise ettepanek, mille järgi dotatsioon hakkab sõltuma elektri börsihinnast ja konkurentsiamet saab õiguse jälgida raha saavate ettevõtete põhjendatud kapitali tootluse määra, on „väga investorisõbralik”.
Peaminister Ansip lisas enda eelmise nädala jutule lühidalt, et esmatähtis on analüüsida taastuvenergia toetuste vähendamise variante põhjalikult. „Me tahame seda arutada,” sõnas Ansip, kummutades mulje asja edasilükkamisest. „Mul on hea meel, et need, kes 2007. aastal täna kehtivate toetuste poolt hääletasid, saavad nüüd aru, et tegid vea,” rõhutas peaminister asjaolu, et tema pole tolleaegse otsusega kunagi rahul olnud. „Toetusi vähendades tuleb aga teha nii, et ei peaks pärast elektri hindu hoopis tõstma,” lisas ta lõpetuseks.
Ansipi viimases mõttes peitub oluline vihje. Eesti Päevalehele teadaolevalt on Reformierakonnas hakatud Partsi ettepanekut analüüsima. Näiteks tahetakse olla kindlad, et toetuste süsteemi saab muuta ilma suuremate riskideta olemasolevatele taastuvenergiat tootvatele ettevõtetele. Seda peamiselt selleks, et vältida kahjunõuete esitamise võimalust.
Kuid suuremaks pähkliks peetakse Partsi ettepaneku seda osa, mis annab konkurentsiametile õiguse määrata toetus ainult neile ettevõtetele, mille kapitali tootlikkuse määr jääb „põhjendatud” tulukuse piiridesse ehk pole suurem kui kümme protsenti. Skeemi ohuna nähakse seda, et taastuvenergia ettevõtted hakkavad oma tulemustega manipuleerima. Mõneti viitas Ansip sellise probleemi olemasolule juba eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil oma kommentaarides. „Kui keegi leiab, et tuleks soodustada ebaefektiivsust ehk siis neil, kes suudavad kasumit teenida, vähendada toetusi ja neile, kes kasumit vähem teenivad, lubada toetusi, siis sellega ei kipu mina nõus olemas,” avas peaminister juba siis tegelikult käivitunud arutelu.
The Economist kritiseerib Eestit
•• On see kokkusattumus või mitte, kuid Eesti valitsuse rahvusvaheliste investeeringute poliitika pälvis äsja üsna kriitilist tähelepanu, mida pidas oluliseks refereerida isegi tunnustatud majandusajalehe The Economist Ida-Euroopa teemaline ajaveeb. Londonis tegutsev ja Eestiga väga tuttav investeerimistegelane James Oates avaldas ülikriitilise kirjatüki, kus rääkis Eesti Energia, Eesti Raudtee ja Tallinna Vee näitel, kuidas Eestis armastatakse korraldada kasumit teenivate välisinvesteeringutega seoses sisepoliitiliselt kasu lõikavaid kampaaniaid. Lisaks kirjutas ta, et Eestil on sedasi käitudes tõsine oht kaotada raskelt teenitud rahvusvahelistesse investeeringutesse õiglaselt suhtuja maine. Oatesi suurim etteheide on suunatud just poliitikutele, kes tihti ei vaevu oma eesmärke taotledes kedagi ära kuulama. „Eesti poliitilise süsteemi väiksus ja klannisüsteem võib olla rahvusvahelisele investorile väga läbipaistmatu, kahjuks paistab Eesti riik sellist asjade korraldust eelistavatki.” Kuigi kriitika ehk panebki mõned võrreldamatud asjad ühte potti, näitab see paraku selgelt, kuidas asjade korraldamine väljaspoole väga hea ei paista.
