„Riigikogu võttis 2007. aasta jaanuaris vastu riikliku transpordi arengukava, kus on nimetatud prioriteedina ühistranspordi eelisarendamist,“ osundas abilinnapea. „See on oluline nii liikluskoormuse vähendamiseks tihedalt asustatud piirkondades kui ka liikumisvajaduse rahuldamiseks hõredalt asustatud piirkondades.“

Aas tõstis riikliku arengukava tegevussuundadest esile soovituse tagada ühissõidukitele liikluses eelis, rajades näiteks neile eraldi sõiduradu, aga ka kasutades muid liikluskorralduslikke vahendeid. Infrastruktuuri arendamist ennekõike bussiradade näol on arengukavas rõhutatud ka oluliste investeeringutena aastateks 2006–2013. Samuti pidas riigikogu juba rohkem kui viis aastat tagasi ühemõtteliselt oluliseks ühistranspordi osakaalu suurendamist.

„On suurepärane, et ka volikogu opositsioonierakonnad tunnustavad nüüd meie tööd ühistranspordi eelisarendamisel,“ tõdes abilinnapea Aas. „Samas ei vasta tõele väide, nagu oleks seda tehtud nende teadmata. Volikogu liikmed ise otsustasid 2011. aasta 25. augustil osaleda Euroopa Liidu struktuurivahendite meetme “Linnaliste piirkondade arendamine” välisprojektis, millega asusime laiendama ühistranspordi prioriteedisüsteemi.“

Aasa sõnul on opositsioon korduvalt väitnud, nagu tehtaks muudatusi Tallinna liikluskorralduses analüüside ja arengukavadeta, mis aga ei vasta tõele, nagu selgus ka abilinnapea antud ülevaatest linnavolikogu ees.

Vastuseks volikogu opositsiooni nõudmisele koostada Tallinna ühistranspordi arengukava, sõnas abilinnapea: „Kuna riikliku transpordi arengukavaga hõlmatud periood lõpeb juba järgmisel aastal, siis pole Tallinnal mõtet soleerida ning uue arengukava peaksime koostama käsikäes vastava riikliku kavaga. Samas on loomulikult teretulnud kõik asjalikud ettepanekud, nii riiklikusse kui linna arengukavasse, mis aitavad ühistransporti paremaks muuta.“

Tallinnas on Aasa sõnul ligikaudu 20 km bussiradu – seda on sama palju kui näiteks Vilniuses ja poole vähem kui Helsingis.