Eile avaldatud Euroopa Komisjoni tellitud uuringu järgi jäi Eestis 2015. aastal käibemaksu tasumata 96 miljonit eurot. Seda on 154 miljoni euro võrra vähem kui käibedeklaratsiooni lisa jõustamisele eelnenud 2013. aastal. Kui 2013. aastal jäi uuringu andmetel Eestis käibemaksu laekumata 250 miljonit eurot ehk 14% võimalikust käibemaksutulust, siis 2015. aasta lõpuks jäi tasumata 96 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti võimalikust käibemaksutulust. Peamiselt on maksu- ja tolliameti teatel käibemaksu alalaekumist aidanud vähendada 2014. aastal rakendatud käibedeklaratsiooni lisa (nn üle 1000-euroste arvete deklareerimine), lisaks on paranenud ka ettevõtete üldine maksukäitumine.

Kotka märkis oma postituses, et kahtlejaid oli palju, kuid nii maksu- ja tolliametil kui toonasel rahandusministril jätkus meelekindlust asi lõpuni viia. Ning ka ettevõtjad tulid sellega kaasa.

„Miks ma olen selle pärast nii elevil? Käibemaksu pettuste probleem oli saavutanud "epideemia" mõõtmed aastaks 2013, ulatudes ca 300 miljoni euroni aastas. Aga tänu ettevõtjate koostöövalmidusele ning tehnoloogiale, saadi see probleem väga lühikese ajaga kontrolli alla,“ märkis Kotka.

„Kui räägitakse Eestist, kui e-riigist, siis kiputakse koheselt mõtlema e-valimiste ja digiretsepti peale - jah, eks need ole ka, kuid veel rohkem tähendab e-riik võimekust kiiresti muutunud olukorrale (nt pettustele) reageerida ja seda ühiskonnana tervikuna. Supertulemus!,“ tõdes ta.