Taavi Rõivas: pidasime oluliseks, et LNG terminali osas oleks Eestil topeltgarantii
Eesti peaminister Taavi Rõivas ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et Eesti pidas Soomega äsja sõlmitud LNG terminali juures oluliseks, et meil oleks topeltgarantii - lisaks toru ehitamisele, mis sai kuupäevaliselt paika, tahtis Eesti ka, et oleks teatud garantii terminaliga.
Mis muutus vahepealse kümne päevaga, et siis ei olnud kokkulepet, aga nüüd on see olemas?
Majandusministeeriumid tegid head tööd. Leppisime kokku, et anname ministeeriumitele nädala, et detaile lihvida ja seisukohti lähendada. Heas mõttes avaldasime peaministritena survet, kuigi tegelikult pole kunagi olnud vaja meie majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) survet avaldada, MKM on ise olnud väga tubli ja kokkuleppele orienteeritud.
Kuhu kadus üks aasta meie soovist? Algselt tahtsime gaasitoru valmimist aastal 2018, nüüd 2019?
On erinevad hinnangud, mis on tehniline miinimumaeg, millal gaasitoru valmis võiks saada. Selleks, et ei tekiks olukorda, et läheb praktikas kauem, siis jäi 2019. Oluline on, et panime kirja, et alustame ehitusega niipea kui võimalik ja esitame kohe järgmisse taotlusvooru ühise taotluse raha saamiseks.
Isegi kui peaks ilmnema, et merepõhja on vaja kauem uurida kui arvatud, siis me võime alustada toru rajamist Kiisa ja Paldiski vahelisest osast rajades maapealse osa kõigepealt.
Mis osa võis kokkuleppele jõudmisel mängida see, et Soome sai Gasumis 75 protsendi osanikuks?
Ka see mängib kindlasti rolli. Mul on raske hinnata kui palju, aga kui on puhtalt ettevõtte majandushuvid, siis on üks lähtekoht. Aga kui on riigile kuuluva ettevõtte huvid, kus on üheks aspektiks ka energiajulgeolek, siis küllap paistab see projekt ka teises valguses.
Kas Soomel kiireks ei lähe nende LNG projektiga, mida senini ei ole veel olemaski?
Soomlased ise peavad realistlikus, et saavad 2016. aasta jooksul taotluse esitatud. Meie jaoks on oluline garantii, et kui nad seda ei tee, siis on Eestil võimalus seda teha…
Ja meie siis ka veel jõuaks valmis?
Jah, ma usun, et jõuaks. Pidasime oluliseks, et oleks topeltgarantii: lisaks toru ehitamisele, mille panime konkreetselt kuupäevaliselt paika, tahtsime et oleks teatud garantii meie jaoks ka terminaliga.
See väike SOS-terminal, millest olete rääkinud, võib tulla aga ei pruugi, ent siis räägime juba taaskord Muuga projektist, mitte enam Paldiski omast?
Minu hinnangul see ei pea olema otsustatud, seda saab kaaluda, kuhu kõige parem ehitada on. Seda peaks laskma asjatundjatel hinnata. Punkerdamise jaoks terminali rajamist Euroopa Komisjon on lubanud toetada päris suures osas. Majanduslikult on seal ka küsimärke, mis vajavad lahendamist. Aga meil on kindel võimalus seda ehitada ja on võimalik saada arvestatav EL-i tugi. Vaatame, kuidas sellega edasi läheme.
Soome rahandusminister on juba hõiganud, et Soome saab töökohti juurde LNG terminali abil. See ei tee teid murelikuks? Meie ju ei saanud, loobusime.
Sellega on kahetised tunded. Pikka aega rääkisime sellest, et Eestil on huvi terminal rajada, aga see ei ole ainult ka töökohad ja tulu, vaid seal on ka palju majanduslikke riske. Olukorras, kus Leedus on terminal olemas, kus alternatiive on erinevaid, siis see ei ole päris lollikindel äri, mida oleks võimalik garanteeritult kasumlikult ajada.
Aga et soomlased seda suudavad, seda me usume?
Nende argument on, et nende enda turg on oluliselt suurem. Meie aastane tarve on neli korda väiksem kui selle terminali võimekus, siis iga kord kui me ehitame midagi, mis on neli korda suurem kui meie oma vajadused, siis peab olema kindlus, et suudame selle ülejäänud osa kuhugi maha müüa.
