Esiteks jahmatas sotside ridadesse kuuluv tööminister ideega rakendada ettevõtjatele lisakoormus kohustusliku tööõnnetuskindlustuse näol ning teiseks on ports riigikogusse kuuluvaid sotse koos EKREga mõelnud välja plaani kohustuslike dividendide kehtestamiseks.

Kui esimese idee sisu on sisuliselt järjekordne uus maks, et auto-, pakendi-, veoki-, panga- jne maksude kehtestamisest ning mitmest maksutõusust niigi pilgeni täis kannatuste karikat kindlasti üle ääre ajama sundida, siis vähemalt samavõrra majanduskeskkonda kahjustav on ka teine idee.

Nimelt ei ole sugugi kõik Eesti ettevõtted sellises küpses faasis, et kas kogu kasum või suur osa kasumist sundkorras osanikele välja maksta. Enamgi veel, nii ettevõtetel kui majandusel tervikuna aitab kasvada just ettevõttes uut väärtust loov kapital ehk reinvesteeritud kasum. Reformierakonna juhtimisel loodi juba 2000. aastal ettevõtte tulumaksusüsteem, mis soodustab kasumi reinvesteerimist ning sedakaudu uut kasvu. Nüüd soovitakse täpselt vastupidist - kasum tuleb ettevõttest sunniviisiliselt välja võtta.

Iga majandusteadust õppinud või vähegi ettevõtlusega kokku puutunud inimene saab küllap kiiresti aru, kui mitmel põhjusel selline idee jabur on. Esiteks ei ole Eesti majanduses liiga palju kapitali, pigem on meil 50 okupatsiooniaasta ning riigistatud omandi tõttu olnud vaid napp kolm kümnendit kapitali koguda. Ettevõtja kasumi jaotamiseks sundimine on ka moraalselt vale, sest tegemist on ettevõtte omanike vara ning otsustuspädevusega. Paradoksaalselt algab tõdemusega eraomandi puutumatusest ka kõnealuse eelnõu seletuskiri...

Ilmselt ei ole kahe läbimõtlemata idee korraga õhkupaiskamine juhuslik ning küllap on SDE kampaanianõustajad soovitanud suvisel hapukurgiajal näilist aktiivsust üles näidata. Ehk osalt ka seetõttu, et varjata juba enam kui aasta jooksul järjest kasvanud rahulolematust erakonna esimehega, mis enam saladuses ei taha püsida. Väga võimalik, et need kiirustades välja käidud ideed ei olegi mõeldud täituma, üksnes tähelepanu äratama.

Aga sellegipoolest, mis oleks kui valitsus püüaks Eesti ettevõtjate ööunega mitte mängida ning mõista, et etteaimatav majanduskeskkond on suur väärtus? Vähemalt märtsi alguseni, mil saab kõigile rohkem või vähem hulludele mõtetele mandaadi küsida. Lohutasin oma ettevõtjast sõpra, et märts ei ole enam mägede taga.