"Lõpetamaks väärinfo levimist Eesti-Läti ülekandevõimsuste jaotamise asjus, kordan üle tähtsamad põhiprintsiibid arutelus: kas riskide maandamine on turuosalise enda ülesanne või peab need kandma elektritarbija?," küsib Veskimägi. 

Elering seisukoht on, et Eesti elektritarbija ei pea kinni maksma turuosalise maandamata riskidest tingitud kahjumit. Veskimägi toetab oma seisukohta järgmiste argumentidega:

-Turuosalistel on sel aastal võimalik riski maandada kuu ja aasta vaates, mis aga ei tähenda, et kellelegi oleks garanteeritud odav piiriületus Lätti. Konkurentsiolukorras hinnastavad kõik oksjonitüübid ülekandevõimsust ühte moodi.

-Balti süsteemihaldurite ühiste jõupingutuste tulemusel on turuosaliste võimalused elektri müügiks Lätti ja Leetu parimad, mis tänases reaalsuses on võimalik saavutada. Eesti ja Läti vahel on füüsilist ülekandevõimsust 600 MW (kaks liini üle Valga), kuid süsteemihaldurite sõlmitud ja energiaregulaatorite kinnitatud kokkulepe võimaldab kaubanduseks kasutada kuni 900 MW.

-Alusetu on EE väide, et nende raha „tassitakse" praeguse turukorraldusega Eleringile. Elering ei pane võimsuse jaotamise oksjonilt laekuvat raha „enda tasku", vaid 100% laekuvast rahast kasutame ära võrgutariifi langetamiseks tarbijale, kes ühenduste ehitust rahastab.

Eesti Energia  juht Sandor Liive rääkis Ärilehele antud intervjuus, kuidas elektrimüügilt Lätti ja Leetu tiksub firmale iga tund kahjumit ja praeguse turukorraldusega tassitakse Eesti Energia raha Läti süsteemihaldurile AST-ile ja Eleringile.

"Me müüme Eestis elektri maha ja ostame Läti tütarfirma kaudu selle palju kallimalt tagasi, aga vahe panevad haldurid enda tasku. Kui täna on elektri hind 30 eurot, siis Lätis peame ostma 45-ga, sellest vahest läheb pool Eleringile ja pool AST-ile," rääkis Liive.