TABEL: Vaata, kui palju jäävad Swedbanki ja SEB pensionifondid konkurentidele alla
Kui võtta vaatluse alla teise pensionisamba fondide äärmused ehk kõige konservatiivsema ja agressiivsema* strateegiaga fondid, siis ei ole ajavahemikus aasta algusest tänaseni tootluse osas LHV’le vastast.
Kui konservatiivsed fondid peaksid teoorias pakkuma aeglast, kuid stabiilset kasvu, siis praegu on need niiöelda turvalisemad fondid Eesti kahe suurimas pangas SEB’s ja Swedbankis arvestatavas miinuses. Võib ju öelda, et fondi investeerimine ongi pikemaajalisema perspektiiviga tegevus, kuid kummaline on see, et konservatiivseid fonde soovitavad pangad just neile, kellel pensionile minek ukse ees.
Kui vaadata alljärgnevaid tabeleid, siis paistab silma kurioosne olukord, kus nö riskantsemateks peetavad fondid on tublisti plusspoolel, kuid konservatiivse strateegiaga fondid kohati suisa miinuses.
Kuigi Swebank ja SEB väiksemaid konkurente pensionifondide tootlusega ei löö, siis mitmel juhul on nende kehtestatud valitsemistasud märksa soodsamad.
Konservatiivsed pensionifondid, tootlus aasta algusest:
1. LHV XS +1,48% (valitsemistasu aastas 0,737%)
2. Danske Pension Intress 0,37% (valitsemistasu aastas 0,65%)
3. Nordea C +0,26% (valitsemistasu aastas 0,85%)
4. SEB Konservatiine Pensionifond -0,44% (valitsemistasu aastas 0,775%)
5, Swedbank K1 -0,83% (valitsemistasu aastas 0,62%)
Agressiivsed pensionifondid, tootlus aasta algusest:
1. LHV XL 18.11 +7,18% (valitsemistasu aastas 1,637%)
2. Nordea A Pluss 17.11 +6,14% (valitsemistasu aastas 1,6%)
3. Swedbank K4 18.11 +5,87% (valitsemistasu aastas 1,03%)
4. SEB Energilne 18.11 +4,73% (valitsemistasu aastas 1,39%)
*Teise samba fondid, mille varadest võib üle 50% olla paigutatud aktsiatesse või aktsiafondidesse.
