TABEL: Vaata, millises valdkonnas teenib kõige enam!

Töötlevas tööstuses on keskmine kuu neto palk ca 800 euri... ja siis kõik välismaised, odavale käsitööle ülesehitatud tootmisüksused (Erikson, PKC Eesti, ABB jms) imestavad, et miks kohalikud noored insenerid neile tormi ei jookse:

1. Mitme inimese töö-ülesannetest koosnev töökoormus muudab pakutava palga haletsusväärseks

2. Tööstuslinnakud asuvad eelkõige väljaspool linna (Maardu, Jüri), transpordi bensu kulud maksab kinni tööline. Kuu lõpus moodustavad bensu kulud ca 25% palgast. Osadel firmadel on organiseeritud transport, kuid enamusel siiski mitte

3. Arenemisvõimaluse puudumine, karjääri puudumine

4. Hirm koondamise- ja palgakärbete ees. Välismaise kontserni finantsraskustesse sattumisel sõidetakse esimesena üle kodumaal eemal olevatest odavatest tootmisüksustest...ja kui see ka ei aita, alles siis kiputakse oma rahva (rootslaste, soomlaste) töökohtade ja palkade külge

Nii et jah, noored insenerid... Keeled suhu ja välismaale! Suuremad patrioodid ja aktivistid võivad panna siin ka oma kõrge lisaväärtusega firma püsti (mikroskoopide, heliaparatuuri, laboritehnika, kellade jms hi-tech seadmete arendus, tootmine, turustamine).... Teisiti pole lihtsalt võimalik pensioniiga nautida....

Eestil on meid kahjuks vaja ei ole v.a maksude maksmiseks, iibe tõstmiseks ja sõjaväe täiendamiseks. Inimese heaolu ja elukvaliteet pole tähtis...

Eestlane on Eestis nagu kana munavabrikus- sinult nõutakse palju...aga vastu pole midagi loota saada.

Muud teenindavad tegevused, kuupalk 467€ kuus on täiesti usutav. Võtame klienditeenindajad, turvamehed, koristajad ja kirjakandjad. Kõige suurem alamakstud tööjõud.

korrumpeerunud poliitparasiidid

ilma vaatamatagi,et riigikogu 101 siidikätt teenivad hõige rohkem+need riigi firmade juhatustes istujad

Mis vahet sel on tabelil on. Eestis teenivad vaid ettevõtjad. Tööga rikkaks ei saa - see on ju vanasõna. IT-s ja finantsis saab tööga ära elatud. Tulevikku pensionipõlveks kindlustada aga ei saa. Eestis ei ole jätkusuutlik töölisena elada.

Kunst on kõrgemal kui tervishoid. Nii on ainult Eestis.

Tööandja peaks paremat palka pakkuma selleks, et saada oma ettevõttesse tööle parimatest parimad. Nõnda tõuseb efektiivsus ja maine, samuti väheneb kaadrivoolavus kordades. See, et ühele kohale on 100 või rohkem soovijat ei tohiks küll roosa udu tunnet tekitada. Kas isegi Statoil ei suuda sellest aru saada? Öötööd sisaldav graafik peaks pakkuma ikka 1,5-2 korda suuremat palka, võrreldes hästimakstud klienditeenindajaga mõnes teises päevaste vahetustega firmas. Kuidas see on nii arusaamatu?

Arstindus ja programmeerimine näiteks pole kõigile jõukohased ning üldiselt on ka individuaalne vastutus kõrge.

Omandada tuleb eriala, mille järgi on nõudlus. Näiteks arstiamet ei jätnud nälga isegi vangilaagris, aga tänapäeval tormavad paljud noored omandama pehmeid erialasid, milliste spetsialistide järgi puudub nõudlus. Paraku pole paljud suutelised omandama reaalteaduslikke , tehnilisi ja meditsiini erialasid.

terve Eesti on neid kõrgharidusega uimerdisi täis, sest tänapäeva koolid toodavad kasutut ressursse.

See tähendab,et madala kvalifikatsiooniga töötuid on palju, pakutavaid töökohti vähe, konkurents suur ja see hoiab palgad all. No miks peaks tööandja pakkuma kõrget palka, kui sada inimest konkureerib töökohale ja on nõus madalama palgaga töö ära tegema? Palk hakkab tõusma siis,kui tööandjad töötajate leidmisega hädas on ja hakkavad üksteist palkadega meelitamisega üle trumpama. Just nii juhtuski buumi aeg, aga sellist aega tõenäoliselt enam ei tule, kõik on õppinud raha lugema...

on tänapäeva Eestis sülitamine püsiväärtustele, ja inimeste innustamine tegelemiseks sellega, mis hetkel kasulik on......On tagumine aeg arusaamiseks, et see, mis hetkel kasulik ei ole, võib lõppkokkuvõttes osutuda kõige olulisemaks.

Uskumatu lihtsalt, kui palju on selliseid lambaid, kes arvavad, et palga suuruse otsustab oma suva järgi riik või ettevõtja vmt. Nii loll inimene ei saagi kunagi mingit normaalset raha teenida.

Need ametid pole rasked, töötuid on palju. Nõudlus ja pakkumine kujundavad palga.

Selge vahe palga kukkumises algab sealt, kust algab tegelik töötegemine, s.o. ehitusest.