TÄISMAHUS: Minema kupatatud nõukoguliikmed: Eesti Energia projektid kukkusid läbi
Just selliste väidetega tulevad välja eelmise nädala lõpus Eesti energiahiiu nõukogust välja arvatud Aivar Reivik ja Rein Kuusmik.
„Eesti Energia juhatus on koos omaniku esindajatega ette valmistamas ettevõtte omakapitali suurendamist,” leiavad Reivik ja Kuusmik ühispöördumises. „Ettevõtte juhatus tegutseb omanikult omakapitali laiendamist taotledes ilma nõukogu heakskiiduta.”
Reiviku ja Kuusmiku hinnangul tegeleb Eesti Energia praegu ainult sellel eesmärgil, et näidata ennast peeglit ja suitsu kasutades tõelise majandusgigandina. Selleks manipuleeritakse remondi- ja hooldustöödega, mis lükatakse kulude madalal hoidmiseks lihtsalt tulevikku, samuti üritatakse meeleheitlikult pildil püsida eri ettevõtete ja asutuste nurgakivide panemise ja lintide lõikamisega, kuid seejärel jäädakse suure tähelepanu all algatatud projektide elluviimisega hätta. „Biokütuste põletamine, väävli püüdmine Narva elektrijaamades, killustiku tootmine kaevandustes ning kõige värskema näitena on sama teed minemas õlitehase ehitus,” kirjeldavad nad ebaõnnestunud projekte. „Eraldi äramärkimist väärivad Eesti Energia välismaised arendusprojektid, mis on ellu kutsutud vaid selleks, et potentsiaalsetele investoritele Eesti Energiast kui tehnoloogiahiiust pilti ette manada.”
Reivik ja Kuusmik ei pea selliselt IPO ehk aktsiate avalikule enampakkumise teele minekut ausaks, kuna siis oodataks investeerima 50 000 jaeinvestorit, kellest paljudel poleks aktsiainvesteeringute adekvaatseks hindamiseks vajalikku kogemust.
„Viinamarjad on hapud”
Reiviku ja Kuusmiku kiri on saadetud ministri poole teele 30. juunil, kuid juba päev hiljem tuli majandusministeeriumi otsus mõlemad mehed välja vahetada. Ometi ei ole ei ministeeriumi ega Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul kiri kellegi ametist lahkumise põhjus, pigem on ametist vabaks saamine kirja saatmise põhjus. Eesti Päevalehe andmeil on nõukogu liikmete väljavahetamise ajendiks Reiviku ja Kuusmiku poolt nõukogus tekitatud opositsioon, mis on korduvalt raskendanud ministeeriumi pakutud ideede elluviimist. See omakorda on tekitanud ministeeriumis pahameele, et nõukogu liikmed kui omaniku ehk riigi esindajad ei seisa riigi huvide eest. Ka väitis üks nõukogu uus liige, Toomas Tauts, et temaga asuti nõukogu liikme kohast vestlema paari nädala eest.
„Ma pole seda kirja küll näinud ja seetõttu on mõnevõrra raske kommenteerida, kuid hetkel tundub küll selle kohta käivat ainult üks lause – viinamarjad on hapud,” sõnas Liive. „Omanik on ikkagi riik, kes IPO suhtes otsuse teeks ja me tõesti teeme praegu palju: investeerime, elektrijaamade ehitused käivad, ehitame soojus- ja koostööjaamasid. Ja eks ka omanik teab, mida see omakapitalile teeb, info on ju väga palju avalik, kuid mingeid otsuseid tehtud pole.
Aivar Reivikut ja Rein Kuusmikut eilse päeva jooksul täiendavateks kommentaarideks tabada ei õnnestunud.
Ministeerium: ei mingit IPO-t
Sandor Liive sõnul ei saa tõsiselt võtta ka Reiviku ja Kuusmiku väidet, justkui teeks EE juhatus vastavat tööd, et omanikku omakapitali suurendamise poole juhtida.
„Riigil kui Eesti Energia omanikul ei ole kavas IPO-t läbi viia, seega on nõukogu eksliikmete jutt mõnevõrra mõistmatu,” sõnas majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et kahe nõukogu liikme ametist vabaks saamise üks põhjus võib olla Weroli juurde rajatud elektri- ja küttejaam, mille vastu Reivik ja Kuusmik on varem häält tõstnud. Nimelt lausus Kuusmik Eesti Ekspressile, et ühe nõukogu liikme huvides jaama rajamine pole mõeldav.
Nimetatud nõukogu liige ehk Rein Kilk nimetas Weroliga seotud vaidluste seostamist ametist lahkumisega naeruväärseks. „See IPO-plaan on ju nii vana uudis ja samamoodi on vana uudis, et see on ka plaanidest maha võetud,” sõnas Kilk. „Kui keegi tuleb sellega välja, siis see paneb ikka imestama – võeti maha ja miks nüüd sellest rääkida?”
Kilgi sõnul on EE juhatuse ja nõukogu tasandil küll eri projekte ministeeriumi lauale saadetud, kuid see on ka kummagi institutsiooni ülesanne. „Me võtame pidevalt seisukohti, kuid otsused on ikkagi need, mille võtab vastu omanik ehk riik,” ütles ta. „Aga väited, nagu oleksid ettevõtetes remondikulusid edasi lükatud või keskendutaks nurgakivide panekule ja lindilõikamistele, kõlavad ausalt öeldes kummastavalt.”
