TÄISMAHUS: Pangabuss – parem ikka kui mitte midagi
Swedbanki pangabuss külastab igas kuus 62 küla, alevikku ja linna, kus pangateenused inimestele muidu kaugeks jäävad või sootuks puuduvad. Eesti Päevaleht käis nädala algul pangabussiga kaasas Kuusalus ja Aegviidus – kohtades, kust lähimad pangakontorid jäävad vähemalt 20 kilomeetri kaugusele. Kuusalu on varustatud veel küll nii SEB kui ka Swedbanki sularahaautomaadiga, kuid Aegviidus suleti hiljuti postkontor, mille kaudu enne sularaha sai. ATM-i pole 830 elanikuga vallas kunagi olnudki.
Bussi esimene peatus on Kuusalu muusikakooli parklas, alates kella 8.45 ollakse kohapeal kolm tundi. Administraator Eve Paadiku ja teller Urve Reinthali tänane töö on jagatud nii, et Eve istub ratastega kontoris laua taga ja tegeleb kaardivahetuste, lepingute sõlmimise-katkestamise, otse- ja püsikorralduste tegemisega, Eve aga juhendab inimesi sularaha sisse- ja väljamakseautomaatide juures.
Sellist hetke, kui ühtegi inimest bussile saamiseks järjekorras ei ootaks, peaaegu ei olegi. Paljud sõidavad parklasse kohale ja ootavad oma korda veel suhteliselt jaheda kevadilma hommikul soojas autos.
Üks esimesi kliente on pensionär Evi Õun, kes sättis koos abikaasaga ka teised toimetused bussi tulekuga ühele päevale. Proua räägib, et muidu elavad nad Kuusalust 13 kilomeetri kaugusel Pudisoo külas ja kuna nüüd ootas ees pangakaardi vahetus, siis tuldi ühtlasi ka poodi, tervisekeskusse ja apteeki. „Me vaatame alati vallalehest järgi, mis päevadel buss tuleb. Muidugi, päris iga kuu meil siia ka asja pole, sest kaupluses saab kaardiga maksta. Aga näiteks kalapoes on kohe jälle sularaha vaja, sest selle omanik peab terminali soetamist liiga kalliks,” ütleb Evi. Ta möönab, et eks see veidi ebamugav ole, et täpseks kellaks ja kuupäevaks peab linnatulekut sättima. „Pangakontoriga oli ikka hoopis teine asi.” Aga nüüd asub lähim pangakontor 40 kilomeetri kaugusel pealinnas.
Ka IT-spetsialistina Kuusalus töötav tallinlane Magnus Kiisküla võtab järjekorda, et sularaha kontole kanda. „Kõik muud asjad saan mina tehtud internetis, aga paberraha veel muudmoodi arvele panna ei saa. Siis vaatangi, kui buss ees on, tulen siit läbi.” Kiisküla meenutab samuti pangakontorit, kus asus ka mugav sissemaksete tegemiseks vajalik aparaat. „Pank kulutas veel hiljuti palju raha, et kontorit postimajja ümber kolida ja see siis aasta pärast kinni panna. Selle eest oleks võinud kümme aastat automaate lahti hoida,” arvab IT-spets.
Lapselaps keelas tehingud
Väga krapsaka väljanägemisega 80-aastase soomlase Reijo elukorraldus näeb välja selline, et kolm kuud aastast elab ta Kiiu alevikus ja ülejäänud aja Kesk-Soomes, niimoodi 1995. aastast peale. Ta ütleb, et kuna tal Eestis internetti pole, käib ta alati pangabussis arveid maksmas ja teab samuti täpselt kuupäevi, millal buss jälle Kuusalus on. Pealegi keelas IT-mehest lapselaps tal koduarvutist arvete maksmise ära – pahatahtlikud häkkerid on pidevalt valmis su andmeid kuritarvitama. Reijo räägib, et ka Soomes ei ole nii väikestes kohtades pangakontoreid, temal on näiteks kodust lähimasse kontorisse kümme kilomeetrit. „Aga meil on igal pool makseautomaadid, need on väga mugavad. Samas kui ma peaks praegu siit Tallinnasse panka sõitma, võtab see ikka liiga kaua aega.”
Aegviidus moodustub järjekord juba enne bussi saabumist. Kuna vallas pole enam võimalik sularaha välja võtta ka postkontorist, rääkimata automaadist, mida pole kunagi olnudki, siis enamik inimesi kogunebki sularaha välja võtma. Osa pensionäre tuleb küsima ka ainult konto väljavõtet, et näha, kui palju siis pension tegelikult aprillist tõusis.
Pangatöötajad räägivad samuti, et kõige rohkem käivad inimesed ikka pärast palga- või pensionipäevi. „Inimestele meeldib, kui nendega suheldakse ja nende pangaasjadel silm peal hoitakse. Näiteks vanemad inimesed oskavad tegelikult makseautomaadis kõik toimingud ise ära teha, aga neile meeldib, kui keegi kõrval seisab ja asjad kindlalt üle vaatab,” ütleb Urve Reinthal. Tema sõnul on buss ka üks huvitava suhtluse vorme, sest algul olevat inimesed bussi saabumise päeval oma taburettidega varem kohale tulnud, et omavahel suhelda.
Kaks pangabussi vuravad mööda Eestimaad 2005. aastast peale. Swedbanki statistika kohaselt külastas näiteks eelmise aasta korralistel marsruutidel bussi ligi 23 000 klienti üle Eesti. Värsketest peatuspaikadest lisandusid märtsis Otepää ja Kunda, aprillist Vändra ja kurikuulus Virtsu, kus kohalikel õnnestus suure võitluse ja käraga vähemalt selleks aastaks säilitada ka sularahaautomaat.
Vallad maksavad pankuritele peale
Eestis on kokku 12 valda, kus väikesed kohalikud omavalitsused toetavad oma niigi kasinast eelarvest ka Swedbanki, et see ei koristaks oma pangaautomaate ära kohtadest, kus elanike arv ja ATM-i käive ei küündi seatud piirideni.
Selliseid vallad on näiteks Saaremaal asuvad Leisi, Kärla ja Valjala ning mandril nii 2300 elanikuga Tabivere kui ka 600 elanikuga Simuna vald. Ka 1700 elanikuga Puurmani vallas, mis jääb tihedaima liiklusega Tallinna-Tartu maantee äärde, ei jätku piisavalt käibetekitajaid ja nii tuleb vallal iga aasta eelarvesse kirjutada ligi 2800 euro suurune summa, et rootslased siiski väikeses maakohas oma teenust osutaksid. Pank tagab selle eest omakorda automaadi sularahaga varustatuse, hoolduse ja kviitungikorvi tühjendamise, ümbruse heakorra eest vastutab vald.
Puurmani vallavanema Rauno Kuusi sõnutsi oli panga tingimus, et 2005. aastal paigaldatud automaadi käive peaks olema vähemalt kaks miljonit krooni kuus, et see end äriliselt ära tasuks. „Meil on käive jäänud alati pigem kuhugi 70 000 euro ehk ühe miljoni krooni piirimaile. Ega see pealemaksmine päris mõistlik ei ole, aga meil pole ka muud valikut, sest elanike soov oli suur,” selgitas Kuus.
Vallavanem tõdes, et muidu peaks panga klient sõitma Jõgevale (27 km kaugusel) või Põltsamaale (20 km). Ühtlasi arvas ta, et sellised ülalpidamiskulud ei tohiks suurele pangale küll üle mõistuse olla.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler on pangaautomaatide ülalpidamise kohta samuti sõna võtnud ja öelnud, et teoorias peaksid ATM-ide paiknemise nõuded olema lausa seadusega määratavad. Kuna see on aga liiga äärmuslik, toetab ta pigem „nutikamate lahenduste leidmist sellisele probleemile – näiteks mujal Euroopas üsna levinud sularaha väljavõtmine poe kassast”. Ministri nimetatud teenust pakub Eestis praegu ainult tarbijate keskühistu (ETK) poekett, kuid sealt raha väljavõtmine maksab ka suhteliselt krõbedat hinda: teenustasu tuleb maksta 1,5% kogusummast või vähemalt üks euro. ETK on varem tunnistanud, et nende eesmärk ongi saada pankadele tõsiselt võetavaks konkurendiks.
Kiisler toetab ka eespool kirjeldatud valdade ja pankade koostööd, sest vallal on igati mõistlik selline kokkulepe sõlmida, kui see on sealsete elanike huvides. „See ongi kohaliku omavalitsuse ülesanne – lahendada seal elavate inimeste muresid.” Eesti Päevalehe küsimusele, milline peaks olema kahe automaadi vaheline mõistlik vahemaa, vastas Kiisler, et kilomeetrite arvust olulisem on vaadata inimeste igapäevast liikumist ja tõmbekeskusi. „Jäigalt sirkliga joonistades probleeme ei lahenda,” nentis minister kaude, et normaalne ongi ATM-i näha pigem suuremas linnas kui maakohas.
Pangaautomaate üha vähem
Swedbanki sularaha väljamakse ja sissemakse automaatide arvu viie aasta lõikes jälgides on näha, kuivõrd on Rootsi suurpank üle hinnanud inimeste indu automaate kasutada ja nüüd neid võimaluse korral tänavapildist ära korjab.
Eesti Päevaleht küsis Swedbankilt nelja aasta võrdluse Tallinna kesklinna (sh süda- ja vanalinna) piires asuvate sularahaautomaatide aina väheneva arvu kohta (sh on ka sissemakseautomaadid) ning kohad ja põhjused, kust ja miks neid on eemaldatud. 2009.–2012. aasta veebruarini on Tallinna kesklinnast kadunud viis aparaati: kaks neist vanalinnast, üks Viru keskusest ja üks Rotermanni kvartalist.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase hinnangul on näiteks vanalinnas sellegipoolest automaate piisavalt, kuigi seal on äärmiselt keeruline leida kohta, mis sobiks nii seadme kui ka vanade hoonete ehitustingimustega. Kui viie ATM-i eemaldamist võib pidada veel tühiseks, siis üle-eestilise koguarvu vähenemine on märgatav: 482-st (2008. a) on praegu alles 413 sularahaautomaati ning sel aastal väheneb nende arv 407-ni, sest ainuüksi tänavu võetakse pankade automaate ära tervelt 32 kohast.
Selleks et klient saaks Swedbankile selja keerata ja konkurendi juurde minna, pole palju võimalusi, sest pahatihti pole seal, kus Swedbanki automaati ei ole, ka SEB panga automaati, Sampost-Nordeast rääkimata.
