TÄISMAHUS: Rein Raud ja Ignar Fjuk ehitasid TLÜ maja ilma konkursita
Eile pidulikult avatud Tallinna ülikooli Astra teadusmaja ehituse keerdkäigud ulatuvad 2006. aastasse, kui algul plaaniti ülikoolile kuulnud Narva mnt 25 ja 29 kinnistute vaheline ala katuse alla saada ja professor Rein Raud oli just rektoriks saanud.
Toonane, suurusjärgus 2000 ruutmeetrit pinda hõlmanud plaan, mille eskiisprojekti tegemise hanke võitis Ignar Fjukile kuuluv arhitektuuribüroo, kasvas aga pea 11 000 ruutmeetri suuruseks, millele aastate jooksul teisi arhitekte ligi ei lastud. Kogu 9,4 miljonit eurot maksma läinud maja projekteerimis- ja ehitusperioodi ajal sai Fjuki büroo töö tasustatud üle miljoni krooni ehk 75 000 euroga. Kogu summa kulus eri etappide väljatöötamiseks. Fjuk ütleb, et see summa pole tehtud töö vääriline. „Sisuliselt võib öelda, et tegime selle töö pro bono (tasuta –toim.), nii et kui keegi siin raha pärast kadedust tunneb, on see küll ilmaasjata.” Praegu on nii Raud kui ka Fjuk ühed demokraatiat taganõudva Harta12 autoritest.
Hiljutisel arhitektuurikonverentsil viskas arhitekt Ralf Lõoke õhku küsimuse, et kas nii silmatorkava asukohaga Tallinna kesklinna uusehitise puhul on õigustatud avaliku konkursi korraldamata jätmine. Ta mainis ettekandes nii Rauda kui ka Fjukki, kes räägivad küll moraalist ja eetikast, aga kas nad ka sellekohaselt käituvad?
Lõoke esitas küsimuse
„Ma ei süüdistanud kedagi, vaid esitasin küsimuse, mis huvitab ka teisi,” ütles Lõoke. Tema arhitektuuribüroo Salto oli muide see, kes võitis 32 konkurendiga arhitektuurikonkursi TLÜ Nova ehk meediamaja projekteerimiseks.
Astra ehitamise juurde naastes: pole kahtlustki, et asjaajamine on jokk ja formaalselt polnudki konkursi korraldamist vaja.
Nii tehti algul tagasihoidliku mahu peale eskiisprojekti hange, mille võitjaks osutus 90 000 kroonise pakkumisega Fjuki büroo.
„Aga pärast kaht aastat, kui lõpuks olime eskiisiga valmis saanud ja oleks olnud võimalik avalik konkurss korraldada, avanes eurorahade taotlemise võimalus ja ajasurvest tulenevalt oli mõeldamatu veel konkurssi korraldama hakata. Vastavalt riigihangete seadusele tehti siis eelprojekti koostamise pakkumine ainult mulle,” kirjeldas Fjuk. Seda, et avaliku konkursi korraldamine oleks olnud ausam, tunnistab ka Fjuk ise ja ütleb, et kui oleks kohe algul teatud, mida hoonelt tahetakse, oleks konkurss ka tehtud.
Seejärel küsis hankega hoone ehitajaks valitud Oma Ehitaja AS põhi- ja tööprojekti koostamiseks büroodelt hinnapakkumisi. Jällegi osutus võitjaks Fjuki ettevõte ja seda kõige odavama, miljonikroonise pakkumisega. Tegelikult mängis suurt rolli asjaolu, et Fjuki eelprojekti korral olnuks uuel arhitektil tingimusel, et põhimõtteliselt ei tohi mitte midagi ilma kooskõlastuseta muuta, väga raske tööd üle võtta.
