Riikliku lennukompanii president Tero Taskila rääkis intervjuus Eesti Päevalehele valitsuse heakskiidu saanud uuest strateegiast ja suure kapitalisüsti kasutamise plaanidest.

Me kõik paneme teie juhitud ettevõttesse nüüd 30 miljonit eurot, et saaksite ellu viia Estonian Airi uue strateegia. Ehk selgitate, mida klientidena selle eest saame – kuhu võime lähitulevikus lennata või unistada lendamisest?

Mis siis järgmise paari aasta jooksul juhtub… Kõik algab muidugi järgmise paari kuu jooksul. Me loome uue Estonian Airi, mis lendab palju tihedamini olemasolevatesse sihtkohtadesse. Ettevõttel tuleb ka rohkem uusi sihtkohti. Tänu suuremale võrgustikule, millel on rohkem lende, saame meelitada Eestisse enam turiste ja ettevõtlust.

Kui me oleme selle strateegiaga edukad, siis valitsuse äsja ettevõttesse tehtud investeering tasub end ära ühe aastaga. Majandusministeerium on hinnanud, et meie täies mahus käivitunud strateegia toob ainuüksi turismist 60 miljonit eurot kohalikku majandusse. Riik saab sellest omakorda maksude ja uute töökohtade kaudu 38 miljonit eurot. Meie strateegia aitab lähiaastatel luua Eestis umbes 2000 töökohta ja selles ei sisaldu töökohad, mis võiksid tekkida kitsamalt lennujaamas ja lennundusega seostuvalt.

Aga Estonian Airi klient, mis tema jaoks paremaks muutub? Uued sihtkohad?

Vihjeks: me oleme pidanud läbirääkimisi 28 lennuväljaga ja 16 neist on meie suhtes väga julgustavad. Ehk siis nad oleksid valmis toetama meie uusi teenuseid, näiteks aidates Estonian Airi turundusega, samuti luues meiega täiesti uut tüüpi partnerlusi.

Me saame nüüd rääkida ka oma laienemise esimesest faasist: tahame saada tugevamaks oma koduturul, milleks on Põhjamaade pealinnad ja Balti riigid. Alates järgmisest suvest suurendame lendude arvu Stockholmi, Kopenhaagenisse, Peterburi ja Vilniusse. Samuti alustame lende kahte uude sihtkohta: Helsingisse ja Riiga. Seega koduturul laienemine on juba vägagi käegakatsutav.
Lendude sagedus on võti meie klientide jaoks. Meid on varem kritiseeritud just väikese lennusageduse pärast – mõne koha puhul ainult kaks-kolm korda nädalas. Selles osas tahame saada paremaks. Ehk siis pakkuda palju lende Eesti inimeste lemmiksihtkohtadesse, et ärireisijad saaksid tagasi tulla samal päeval ja turistil oleks rohkem valikut, mis tagaks n-ö lühikese linnapuhkuse võtmise võimaluse.

Kõik need asjad stimuleerivad nõudlust. Kui vaatate tarbijate käitumist, siis nad eelistavad aina rohkem just lühikesi linnapuhkusi. Ja see, mida me nüüd teeme, annab meie klientidele neid võimalusi juurde.

Teine käegakatsutav asi meie klientidele on piletite muutunud hinnastruktuur. Nüüd on esimeste piletite hinnad palju madalamad. Samuti pakume n-ö light-kontseptsiooni, mis tähendab äraantava pagasita reisimist ja selle arvel raha säästmist.

Kui rääkisin vahetult pärast uue strateegia heakskiitmist teie ülemuse ehk majandusminister Juhan Partsiga, oli tema soov, et Estonian Air peab saama aastaks 2014 kasumlikuks ettevõtteks. Ent minister tõi esile ka mõned uue strateegiaga seotud riskid, näiteks teie poolt väljakäidud reisijate hulga kasvamise lootuse. Kui palju loodate oma uues strateegias reisijate arvu aastaks 2014 suurendada ja on see realistlik?

2014. aastaks loodame reisijate arvu suures piires kahekordistada. See on reaalne, sest kui me räägime kaks korda suuremast reisijate arvust, ei tähenda see, et peame kahekordistama üksikklientide arvu. Kui me võtame kasutusele võrgustiku mudeli, siis Tallinnas lendu vahetavat klienti loetakse kaks korda, kuigi tegemist on ühe kliendiga.

Kui vaatate meie kasvu, siis see saavutatakse uue põlvkonna regionaalset tüüpi lennukitega. Need on palju keskkonnasäästlikumad kui Boeing-tüüpi lennukid. Sama opereerimiskuluga saame teha kaks korda rohkem lende kui enne. Ja kui lendame kaks korda rohkem, siis tekib parem teenus ja tootlikkus. Oleme kalkuleerinud, et tihendades uute lennukitega lende 50 protsenti, siis uus tihedus toob kaasa 450-protsendise paranemise ühenduse mõttes. Põhimõtteliselt tähendab see, et meil on nii palju võimalusi meelitada inimesi oma võrgustikust meiega lendama ja me vähendame praegust riski, et meiega lendavad peamiselt Eesti elanikud.

Viitasite uutele reisijate sihtgruppidele, kes võiksid hakata Tallinna kasutama ümberistumiskohana. Kui räägite lendude tihendamisest Stockholmi, Kopenhaagenisse või Riiga, siis need on ise suured sõlmlennujaamad, kust toimub väga palju otselende. Siin oleksin küll pisut skeptiline…

Mitte kõigisse kohtadesse, kuhu me lendame, pole isegi neist suurtest sõlmedest otselende. Samal ajal tahavad inimesed alati alternatiive: sobivamate lennuaegade, teenuse kvaliteedi ja ka hinna mõttes. Neid aspekte peame silmas pidama, et inimesi meelitada. Kuid kui meil on piisavalt lai lendude võrgustik, siis peame igast kohast meelitama vaid mõned inimesed – need väikesed ojad toovad kokku suure jõe. Just sellega oleme võimelised neid teenuseid ka jätkusuutlikult pakkuma.

Kuna me ka ei võta riske suurte lennukitega, vaid võtame kalkuleeritud riski palju väiksematega, siis me ei pane ennast olukorda, et peaksime reisijaid taga ajama, et kaardimajakest püsti hoida. Meie ärimudel on seetõttu vägagi robustne. Kuid alati on olemas riskid ja keegi ei tea täpselt, mis võib juhtuda. Kas järgmisel aastal sajab taevast konni, ei saa ennustada.
Aga traditsioonilised valdkonda mõjutavad riskid nagu valuutakursside muutus või kütuse hind – neid oleme aktiivselt maandanud. Näiteks meie finantsplaanid on tehtud palju kõrgemate kütusehindadega, kui need on sel aastal. Olgugi et tänavu on kütuse hind mullusest 60 protsenti kõrgem.

Samal ajal vahetate oma lennukipargi palju väiksema mahutavusega lennukite vastu – Boeingutes on 40–50 kohta rohkem kui uutes CRJ-tüüpi lennukites. Aga ikkagi tahate reisijate arvu suurendada kaks korda. Kas need kaks plaani omavahel vastuollu ei lähe?

Ilmselgelt hakkab meil olema rohkem lende ja rohkem lennukeid. Kui vaatate, et praegu lendame pooltühjade Boeingutega, siis lennufirma jaoks on alati parem lennata kaks lendu, mis on täis, kui üks pooltühjalt. Poole väiksema mahutavusega lennukitega saame teha täpselt seda. Samal kulutasemel saab kahekordistada lennukiparki, teenindada sama arvu reisijaid, kuid saavutada hoopis parema kasumlikkuse ja tootlikkuse. Seega ma ei näe seal vastuolu.

Kuid asjad võivad minna nii üht- kui ka teistpidi. Arutasime plaani läbikukkumise riske, aga olemas on ka positiivne risk, et plaanid rakenduvad ellu väga hästi. Kas me sel juhul piirame end, kui meil on kõikide reisijavoolude teenindamiseks liiga väikesed lennukid? Seda peame nüüd silmas pidama. Peame tagama, et kui võimalused tekivad, siis Estonian Air reageerib neile kiiresti.

Põhimõtteliselt ütlete, et kui kõik läheb plaanide kohaselt ja hästi, siis peate mõtlema suuremate lennukite tagasitoomisele?

Jah. Oleme kalkuleerinud oma finantsplaanides, et kui asjad lähevad väga hästi, siis on meil võimalik minna tagasi 120–140-kohaliste lennukite kasutamise juurde. Aga see ei juhtu järgmisel aastal, vaid 2013–2014.

Riigilt saadava 30 miljoni euroga ei osta Estonian Airile soovitud uusi lennukeid, sest need maksavad palju rohkem. Seega, kas te peate leidma ka täiendavat rahastust laenude vms kujul ja kuidas see välja näeb?

30 miljonit lubab meil ettevõtte restruktureerida ja korda teha ning viia ellu äriplaani. Kuid kui tahate lennukeid osta, siis neid tuleb alati kaasrahastada. Kui rääkida meie läbirääkimistest tootjate ja finantseerijatega, siis oleme heas positsioonis. Lennukitootjad on olukorras, et nad peavad müüma. Seega me saame teha palju paremaid tehinguid kui näiteks kaks aastat tagasi ja meie kulubaas on tulevikus konkurentsivõimeline.

Sest mis hakkab juhtuma – kui me saame edukaks, siis meelitab see teisi ligi. Edu meelitab edu. Tähendab, et teised lennuettevõtted tulevad ka siia. Oleme seda näinud viimastel kuudel, kui meie reisijate arv on kolmel järjestikusel kuul 33 protsenti suurenenud. Tallinna lennujaamal on reisijate hulk aasta lõikes kokku pidevalt 20–40 protsenti kasvanud ja see on Euroopa suurima kasvuga lennujaam. Ja sellepärast tahavadki Flybe, Nordic ja teisedki lennuettevõtted tulla siia turule.

Küsin siis otse: milliseks kujuneb Estonian Airi laenukoormus aastaks 2014?
Saan sellele vastata n-ö poolhägusel viisil – see on hallatav. Ma ei saa teile arve anda, sest läbirääkimised nii finantseerijate kui ka tootjatega on konfidentsiaalsed. Kuid ma võin öelda, et saame arvatavasti tehingud teha Euroopagi mõistes ühe parema hinnaga ja pole teisi lennuettevõtteid, kes selliseid tingimusi praegu saaksid.

Usaldusväärsed allikad räägivad mulle, et suur osa 30 miljonist kulub tegelikult Estonian Airi jooksva tegevuse kahjumi katteks. Sel aastal saadavast 15 miljonist läheb ettevõtte oodatust suurema kahjumi katteks eriti kopsakas summa. Kas see saab ikka kindlustunnet tekitada?

Jah, me saame kahjumit sel aastal. Kahjumid, mis on arvestatud finantsplaanides nii selleks aastaks kui ka osaliselt järgmiseks aastaks, on kalkuleeritud. Üllatust ses mõttes, et me šokeerime 2011. aasta tulemusega, mis tekitaks küsimuse, kuidas jäädakse ellu tulevikus, ei tule. Kõik ülejäänu on juba kalkuleeritud ja planeeritud.

Kahjumisse puutuvalt tekib kaks küsimust. Esiteks, pisut enne seda, kui Estonian Airi tulite, oli ettevõte halvas olukorras. Eriti paistis see silma esimese CRJ-tüüpi lennukite hankimise ajal, mis põhimõtteliselt peatati pikaks ajaks, kuna ettevõtte varaline seis ei tekitanud lennukite müüjas usku, et nende eest suudetakse maksta. Kas nüüd võime saada teilt kindla sõna, et ettevõtte varaline seis ei saa enam takistuseks täiendavate lennukite graafikukohasele Eestisse saabumisele?

Midagi ei jää kinni finantsvõimekuse ettenägematute asjaolude taha. Aga samal ajal oleme teinud Kanada ekspordi krediteerimise ametile ja teistele finantseerijatele väga selgeks, et me ei osta lennukeid enam samadel tingimustel nagu eelmisel korral. Ma jätan endale õiguse öelda, et kui nad pakuvad samu või halvemaid tingimusi kui eelmisel korral, siis me neid lennukeid Bombardierilt ei osta. Kui seome end millegagi pikemaks ajaks, tahame olla kõik rahul, et tehing oli parim võimalikest ja me ei raisanud mingil moel raha. Me ei ole hädaolukorras, et võtame lihtsalt kõike, mis on saadaval.

Teine asi seoses kapitalilaienduse teel kahjumi katmisega puudutab riigiabi küsimust. Eesti või Euroopa Komisjoni pädevad asutused võivad asja vaadata ja hinnata kapitalilaienduse seetõttu riigiabiks, mis küll ei keelaks seda, kuid nõuaks loa taotlemist. See võib kapitalisüsti tegemist ajaliselt edasi nihutada. Kas sellisel puhul võiks ettevõtte uus strateegia löögi alla sattuda?

See ei kahjustaks Estonian Airi, me elaksime selle üle. Muidugi on kapitalisuurendust vaja restruktureerimiseks ja uue strateegia rakendamiseks. Viivitus selles osas põhjustaks viivituse protsessis, kuid ei paneks seda kahtluse alla.
Mis puutub riigiabi küsimusse endasse, siis ma ei näe mingit põhjust, et see küsimus peaks üldse tõusma. Meil on selgelt uus strateegia ja suund, mida ettevõte tahab võtta. Riigil on õigus investeerida äridesse samadel alustel nagu teistelgi investoritel. See oleks küsitav juhul, kui me ei teeks mitte midagi ja pumpaksime raha sisse lihtsalt kahjumi katmiseks. Kuid meie puhul sellest rääkida ei saa. Samuti on meil olemas pretsedent lõunast. Nemad said kapitalisüsti, mis on meie omast palju suurem. Ma ei tea, kas sealsele valitsusele esitati mingeid plaane selle kapitalilaiendusega seotult, kuid ikkagi kiideti see heaks. Ja ometi seisavad nad palju kõikuvamatel jalgadel kui meie.

Viimaks tahaksin küsida veel ettevõtte teise omaniku kohta – SAS on ju säilitanud kümneprotsendise osaluse Estonian Airis. Kuidas nemad teie uude strateegiasse suhtuvad ja kuna Eesti riik on otsustanud ettevõttesse panna 30 miljonit, siis kas SAS kavatseb kapitalilaiendusega oma osaluse suuruses ka kaasa minna?

Esiteks, mis puutub strateegiasse – selle kiitis heaks Estonian Airi nõukogu ja SAS-il on seal üks liige. Seega me eeldame, et SAS on toetav strateegia osas. Teine küsimus, kas SAS osaleb ühel või teisel viisil kapitali suurendamises – ses osas käivad praegu läbirääkimised omanike vahel.