TÄISMAHUS: Üha rohkem loovate erialade lõpetajaid unistab oma firmast
Maie Rosmann (22) ja Ingrid Roose (27) on head näited noortest kunstiinimestest, kes ei kahelnud oma firma asutamises juba enne koolitee lõpetamist. Neiud kogusid mitme aastaga kontakte, teadmisi ja kogemusi, töötades esialgu teistes firmades. Lõpuks otsustati ise oma asja ajama hakata: veebruaris registreeriti produktsioonifirma Cuba Films OÜ ja septembris avati uksed.
Rosmann läks enda sõnul Balti filmi- ja meediakooli (BFM) produtsendiks õppima teadmisega, et asutab oma firma. „Ettevõtjaks olen saada tahtnud tegelikult kogu aeg, sest minu vanaema pidas juba n-ö nõukaajal poodi ja ka isa on ettevõtja. Seega olen ma kogu aeg näinud kõrvalt just juhtimise poolt ja leidsin, et see võiks ka mulle sobida,” rääkis Rosmann.
Tema sõnul pakkus BFM ka erialapõhiseid majandusaineid, mis andsid palju ja detailseid lisateadmisi just nimelt oma firma loomiseks. „EBS-ilt ostis meie kool sisse äriprojekti kirjutamise ja finantseerimise aineid, mis tulid kindlasti just erialaselt kasuks. Samas oli seal palju asju, mida aimad juba ise ja oled enne uurinud,” rääkis Rosmann. „Aga sellised kursused panevad kindlasti paljudel, kes enne pole ettevõtte alustamist kaalunud, mõtted sinna suunda liikuma.”
TTÜ majandusteaduskonna koolituskeskuse ning Soome ja Läti ülikoolide koostöös tehtud loomemajanduskoolituse uuring „Creaent” selgitas välja meie ja naaberriikide kunstide valdkonnas õppivate noorte arvamuse ettevõtlusest. Selgus, et Eesti loovate erialade üliõpilastest 35 protsenti ehk ligi 1400 noort näeb oma lähitulevikku ettevõtluses. Ühelt poolt on see arv kasvanud, aga teisalt endiselt suhteliselt väike, sest paljud kunstiinimesed töötavad vabakutselistena ja oma firma loomine on tihti ainuke võimalus, kuidas riigi poolt pakutavaid sotsiaalseid hüvesid kätte saada.
Ka värske ettevõtja Maie Rosmann tunnistab, et paljud tema tutvusringkonnast pühenduvad oma tööle küll suure hoolega, ent tagaplaanile jääb tegevuse äriline pool – firma tehaksegi lihtsalt arvete maksmiseks.
Hea tulemus
Uuringu juhi, professor Urve Venesaare sõnul ongi oluline, et just kõrgkoolide üliõpilased saaksid peale õpitava eriala omandada ka ettevõtlusõpet, et pärast kooli lõpetamist oleksid neil oskused nii äriplaani koostamiseks kui ka kontaktide leidmiseks. „Loovinimestele tuleb läheneda teisiti kui muudele erialadele, sest kunstirahvale sobib oma ettevõtlus paremini kui palgatöö. Üldjuhul ei saa nad aga suurettevõtte heaks töötades oma toodangule pühenduda. Selleks tulebki teha erinevatele koolidele ettepanekuid, kuidas sisse tuua uusi kursusi või pakkuda täiendõppevõimalust, et see loodav kunst ka rahvani jõuaks,” lausus Venesaar.
Uuringus nimetatud 35 protsenti on Venesaare sõnul tegelikult hea tulemus, sest oluline on juba see, et tänane tudeng üldse mõtleb ettevõtte loomisele. „Just kavatsus on oluline. See näitab, et kolmandikul on vähemalt potentsiaali. Muidugi mängivad suurt rolli ka inimese isikuomadused, tema hoiak, ümbritsev keskkond. Aga kui ma olen perfektne liider ja mul on kõik teadmised ettevõtte loomisest, aga ma lihtsalt ei soovi seda, siis on nendest omadustest vähe kasu,” märkis Venesaar. „Kui hinnata üldist taset, kus ligi kümme protsenti rahvastikust on ettevõtjad ja see elustiil ei sobi kaugeltki mitte kõigile, siis on loomevaldkonna esindajate valmidus oma firmat luua heaks tulemuseks.”
Hiljuti oma teise filmiproduktsioonifirma asutanud 22 Film OÜ omanikku Evelin Soosaart aga uuringus esitatud protsendid üllatasid. „See tundub vähevõitu jah, sest kui rääkida loomemajandusest, töötab enamik sellistel aladel vabakutselistena. Ja selleks et vabakutselisena omada kõiki sotsiaalseid hüvesid, ongi kõige mõistlikum omada ettevõtet, sest läbi selle on võimalik esitada arveid ja maksta endale palka. Kui ennast firmana ei registreeri ja mõni ettevõte palkab sind projektipõhiselt, ei ole sul ikka perearsti ega püsivat ravikindlustust,” rääkis Soosaar. Tema kinnitusel on selleks, et olla praegu vabakutseline loomeinimene, kindlasti vaja teadmisi ka ärialustest.
