Majandusministeerium ennustas turu avanemiseks viiendikulist hinnatõusu. Kui tarbija viivitab otsustamisega järgmise aasta lõpuni, võib hinnatõus tulla suurem. Koduomanike aktiivsus võib aga hinnatõusu hoopiski pidurdada.

Elektrituru reeglid hakkavad küll toimima alles üheksateistkümne kuu pärast, kuid tarbija peab juba järgmise aasta 1. detsembriks tegema valiku, millise elektrimüüja käest ta hakkab ostma. Otsuse langetamiseks peab aga palju varem tutvuma elektrimüüjate pakkumistega, mida võib Eesti oludes tulla vähemalt kuuelt ettevõttelt. Vaba turuga Soomes tegeleb elektrimüügiga ligi poolsada firmat. Väiksema postkasti ajavad need pakkumised umbe.

Kui tarbija ise otsust ei langeta, võetakse tal kratist kinni ja tõstetakse ta nõusolekut küsimata senise elektrimonopoli portfelli. Mida otsustusvõimetum on tarbija ja mida vähem erakliente läheb üle sõltumatute elektrimüüjate juurde, seda rohkem tuleb elektri eest maksta.

Nii riik kui ka Eesti Energia ei oska praegu turu avanemise detaile selgitada, sest reegleid alles kujundatakse. Eesti Energiat oleks ülekohtune süüdistada selgitusega venitamises, kuid tema on ainuke osaline selles mängus, kellele tuleb kasuks, mida kauem inimesed mõtlevad või veelgi parem – kui nad ei mõtle üldse.

1. jaanuaril 2013 hakkab kehtima olukord, kus hommikuse kohvivee soojendamiseks peab olema leping kahe ettevõttega. Üks neist on võrguettevõte, kes teeb võimalikuks elektri jõudmise teie koduni. Temale kuuluvad elektriliinid ja voolumõõtjad. Selle ettevõtte nimi võib olla Eesti Energia Jaotusvõrk, Fortum, VKG. Võrguettevõtjat – neid on Eestis praegu ligi nelikümmend – te valida ei saa. Võrguettevõtjaga ei saa ka pidada hinnaläbirääkimisi, sest selle teenuse hinda jääb ka edaspidi kontrollima konkurentsiamet.

Teiseks partneriks saab elektrimüüja, keda saab valida ja kellega hinna üle vaielda. Temale kuulub sülearvuti ja tõenäoliselt ka telefon. Elektrimüüjale ei pruugi kuuluda ühtegi elektrijaama ega kaitsekorkigi.

Korter panti

Elektrimüüjaks hakkamiseks piisab sellest, kui panete enda Lasnamäe korteri panti, et saada oma ettevõtte aktsia- või osakapitaliks 42 000 eurot. Seejärel tuleb taotleda konkurentsiametist tegevusluba elektrienergia müügiks.

„Me kontrollime, kas loa taotleja on usaldusväärne. Riigi nägemus on, et äri alustamine peaks olema võimalikult lihtne, et turule tuleks võimalikult rohkem pakkujaid,” ütleb konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Loomulikult pole äri alustada niisama lihtne. Elektrimüüja saab elektrit osta kahest allikast, kas otse tootjalt või börsilt. Kuna elektrit müüakse järelmaksuga, siis peab müüjal olema tootjale varuks vähemalt panga garantii maksevõime kohta. Börsile minekuks tuleb tasuda 30 000 euro suurune tagatissumma.

Ostja leidmiseks peab uue äri alustaja suutma kodutarbijat veenda, et peale sobiva hinna pakub ta vähemalt samasugust usaldusväärsust kui praegu Eesti Energia.

Eesti Energia on turu avanemisest rääkides nii pealiskaudne ja napisõnaline, et tema vastust võib pidada pigem viisakuseavalduseks Eesti Päevalehe lugejatele.

„Praegu on riik alles ladumas vundamenti vabaturule. Täpsem tegevuskava ja protsessid selguvad lähiaastal,” selgitab Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink. „Elektri vabaturgu loob Eesti riik ja Eesti Energiast saab avatud elektriturul üks osaline.”

Konkurentsiamet on praeguseks andnud elektrienergia müümise loa neljakümnele ettevõttele. Enamasti on tegemist väikeste võrguettevõtetega, kes vahendavad oma võrguga ühendatud  klientidele fikseeritud hinnaga elektrit. Nende äriplaan ei pruugi sisaldada tekkivale suurele elektrimüügiturule sisenemist. Kuid alates 2013. aastast ei saa nad arvestada võimalusega, et jätkavad rahumeeli oma võrguga liitunutele elektri müümist. Seadus kohustab võrguettevõtet  vastu võtma iga elektrimüüjat, kes on leidnud võrgupiirkonnas kliendi.

Kommunaalteenused kokku

Üht sellist pisivõrku haldab AS Volta, mille juhatuse liige Peep Evart tunnistab, et tema ettevõte pole elektrituru avanemiseks veel valmistuma hakanud. „Ma ei kujuta vaba turgu päris hästi ette ja ei tea, kas hakkame elektrit oma koduvõrgust kaugemale müüma,” räägib Evart. „Üks on kindel, et kui meie klient ei soovi endale uut müüjat otsida, siis müüme talle ise elektrit edasi.”

Eesti üks esimesi elektrimonopolile alternatiivseid elektrimüüjaid Baltic Energy Partners, kes müüb praegu elektrienergiat suurtele ettevõtetele, tunnistab, et on juba korteriühistute ja nende haldusfirmadega läbirääkimisi pidanud. „Eratarbija kujuneb elektrimüüjale tülikamaks kui suurettevõte, sest halduskulud suurenevad,” lausub ettevõtte juhtiv partner Peeter-Jass Pikk. „Kulude kokkuhoiuks tundub otstarbekas elektrimüügi kokkupakkimine teiste kommunaalteenustega. Sama moodi nagu ostate Starmanilt ühes paketis telefonside, interneti ja telepildi, võidakse teile pakkuda elektrit koos soojuse, vee ja prügiveoga.”

Üksnes väiksus võib Pika sõnul hakata Eesti turu arengut pärssima. Kui Soome turumaht on ligi 80 teravatt-tundi, siis kolme Balti riigi peale kokku vaid 25 teravatt-tundi. „Turg muutub lootustandvaks siis, kui Läti, Leedu ja Eesti saavad üheks hinnapiirkonnaks,” ütleb Pikk. „2013. aastal ei pruugi Eestis suuri hinnamuutusi tulla, kuid 2014. aastast, kui valmib teine merekaabel, hakkab elektri hind olema 99 protsenti Soomes kehtivast hinnast.”

Palju suurema optimismiga suhtub eratarbijatele elektrienergia müümisse teine Eesti turul tegutsev sõltumatu elektrimüüja Nordic Power Management, kes peab eramaja- või  korteriomanikku palju mugavamaks partneriks kui suurettevõtet.

„Täna me tegeleme suurte vabaturu ettevõtetega ja võin öelda, et iga selline klient nõuab väga suurt ja erilist tähelepanu. Suurettevõtte energiatarve on keeruline, koosneb rohketest detailidest, mis on igal ettevõttel erinevad,” selgitab ettevõtte strateegiakonsultant Raul Kivari. „Samal ajal on erinevate eramajade või korteriomanike vajadused sarnased ja neile tehtavaid pakkumisi saab pakettidesse koondada. Näiteks nende vajadused, kes kütavad maja elektriga, on enamasti suhteliselt sarnased, nagu ka nende omad, kes vajavad elektrit vaid valgustuseks ja kodumasinateks.”

Tõenäoliselt ei ole Kivari arvates oodata, et eramajaomanik või isegi korteriühistu hakkaks elektrit ise otse tootjalt või börsilt ostma. Börsil arvutatakse elektri hinda igal tunnil ja müüakse päev ette. Sellise tururütmi jälgimine käib väikeostjale lihtsalt üle jõu.

Elektrimüüja aga peab turul pidevalt silma peal hoidma ja konkurentsivõimelise hinna puhul tulu teenimiseks koostama oma portfelli tasakaalustatult nii elektritootjate kui ka börsi pakkumistest.

Tarbija pelgab vahetust

Eesti elektrituru käivitamise suurim vaenlane on tarbijate alalhoidlikkus. Tarbija kardab Kivari sõnutsi vahetust, samuti olukorda, kus võrk ja elektrimüüja pole üks. Korteri või maja omanikule võidakse sisendada, et kui ta ei jätka elektri ostmist oma võrgu omanikult, siis ei tulda talle vastu, kui on näiteks vaja lahendada võrgu töös tekkida võivaid probleeme.

Praegu pole selgust, kui mitu arvet saab tarbija elektri eest tasumiseks: kas ühe elektrimüüjalt ja teise võrguettevõttelt? Samuti pole teada, kas elukohta vahetades tuleb alustada võrguteenuse ostmiseks eraldi läbirääkimisi uue võrguettevõttega või saab seda kliendi eest teha maaklerist elektrimüüja.

Praegu on elektriarve seotud tarbimiskoha arvestiga ja uude korterisse kolija peab maksma eelmise elaniku võlad. Selgitamist vajab, kuidas laheneb selline olukord avatud turul, kui võrguteenus ja elektrimüük on lahutatud. Samuti ei maksaks imestada, kui võrguettevõtja hakkab iga uues kohas tehtud lepingut käsitlema esmaliitumisena ja koorima sellekohaseid suuri makseid.

Toodame rohkem

Kolme aasta pärast saab

Eesti Soomega sarnaseks

•• 2014. aastal, kui valmib Eesti-Soome merekaabli laiendus, tõenäoliselt ühtlustub kahe riigi elektri hind. Eestis toodetakse elektrit märkimisväärselt rohkem kui tarbitakse. Senise merekaabli piiratud võimsus takistab elektri eksporti palju kallima elektriga Soome ja samuti Põhjamaade elektribörsile, mis omakorda ei luba hinnal kohe lakke hüpata.

•• Mullu maksis fikseeritud hinnaga elektri kilovatt-tund Eestis aasta keskmisena 3 senti, vabaturuga Soomes aga 4,5 senti. Soomes on hind hooajati tõusnud üle 6 sendi.

•• Tänavu nelja esimese kuu jooksul maksis elektri kilovatt-tund Soomes keskmiselt 5,7 senti, Eestis aga 4,6 senti.

•• Soomes tegutseb 45 elektri-müüjat, kes pakuvad eraisikutele valikut põhiliselt kolme hinnapaketi vahel.

•• Esiteks on öötariifi ja päevatariifiga pakett. Juhul kui pole kellaga voolumõõtjat, kehtib nn üldelektri hind.

•• Teiseks võib valida üheks või kaheks aastaks fikseeritud kindla kilovatt-tunni hinna. Kaheaastane leping pakub loomulikult odavamat hinda. Selles paketis kehtib talveajale kallim ja suveajale odavam hind.

•• Kolmandaks pakutakse elektrit börsihinnaga. Saab valida näiteks börsi kuu keskmise hinnaga tasu või siis börsihinna, millele lisandub näiteks 0,1-sendine vahendustasu iga kilovatt-tunni eest. Riigi lõuna- ja põhjaosa hinnaerinevused on väga väikesed. Pigem müüvad suuremad firmad, nagu Fortum, kallimalt kui väikesed pakkujad.

Kommentaar

Hando Sutter

Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot Eesti piirkonna juhataja

Alates eelmise aasta 1. aprillist müüakse 30 protsenti Eestis tarbitavast elektrist börsil. Põhjamaade elektriturust moodustab börs ligi 75 protsenti, mis tähendab, et Eestis võiks börsi osatähtsus 2013. aastal vähemalt kahekordistuda.

Korteriühistul endal ei tasu liiga suurte kulude tõttu börsilt otse ostma tulla. Kuid väiketarbijatel ei maksa karta, et elektrimüüjad nende vastu huvi ei tunne. Põhjamaades tegutsevad edukalt väikesed elektrimüüjad, kes korjavad väga edukalt kokku eriliste vajadustega väiketarbijaid, näiteks elektriga kütjaid, ja teevad neile paindlikke pakkumisi.

Praegu kohustab seadus avama turu tarbijatele, kes ostavad vähemalt kaks gigavatt-tundi elektrit aastas. Kuid isegi palju suuremad tarbijad, näiteks Tallinna trammi- ja trollipark,  ostavad vahendajate kaudu – nii on lihtsalt odavam ja otstarbekam.

Kui ettevõtted soovivad turu avanedes tulla börsile elektriga kauplema, siis meie ei tee kellelegi takistusi.

Tuleb maksta 30 000 eurot tagatist. Sõltuvalt kauplemisviisist tuleb börsile maksta igal aastal  3000 kuni 10 000 eurot teenustasu. Kes kaupleb otse, maksab vähem, kes kasutab börsi teenuseid rohkem, maksab ka suurema summa. Aastatasule lisandub megavatipõhine tasu käibelt.

Energiaspetsialist: tulevik peitub maagaasi ja taastuvenergia kombinatsioonis

Elekter kallineks ka turu avanemiseta, sest vananenud süsteemid vajavad väljavahetamist igal pool, ütles taastuvenergia koja juhataja Rene Tammist.

•• Kas turu avanemise järel on võimalik, et Tallinnas elav vana kommunist saab osta Räpina külje alla Leevakule kommunistliku lööktöö korras ehitatud hüdroelektrijaama elektrit?

Põhimõtteliselt on seda elektrit võimalik osta nii kommunistil kui ka igal teisel. Ma arvan, et turumajandusele ülemineku šokk oli meile suurem, kui elektrituru avanemisel ees seisab, ega usu, et inimesed hakkavad pärast turu avanemist mõtlema, kuidas osta elektrit just Leevakult.

•• Majandusministeerium ennustab, et turu avanemisel tõuseb hind viiendiku võrra. Kas see tähendab, et nüüd võib rahuliku südamega loobuda taastuvenergia tootjatele makstavast dotatsioonist?

Kui me vaatame aasta keskmist hinda avatud turul, siis see jääb 50 euro ümber megavatt-tunni eest. Reguleeritud hind on 30 eurot ja kui liidame sinna juurde taastuvenergia toetuse 54 eurot megavatt-tunni eest, siis peaks hind avatud turul olema 84 eurot, et säilitada taastuvenergia tootjale praegune sissetulek. Nii kõrgele jõuab turuhind ülimalt harva.

•• Mind paneb imestama, et taastuvenergiale juurde makstav tasu on nii suur. Kas seda on turu avanedes ikka võimalik oluliselt vähendada, et hinnatõusu tarbijale leevendada?

Me ei näe võimalust, et toetust võiks vähendada.

Praegu seostatakse hinnatõusu turu avamisega, kuid hind tõuseks ka suletud turul. Asume ühe investeerimistsükli lõpus ja meie tootmisvõimsused on vananenud – seda mitte üksnes Eestis, vaid ka Põhjamaades. Samal ajal valitseb üldine ootus, et vähendatakse elektritootmise keskkonnamõju. Euroopa valitsused on kokku leppinud CO2 heitmete 20-protsendises vähendamises ja samas mahus taastuvenergia osatähtsuse suurendamises, kuid tegelikult poleks vahet, kui me töötaksime edasi suletud turuga.

Turg ei avane üksnes taastuvenergia tootjatele, vaid ka teistele. Eesti Energiale, kellel on põlevkivikatelde kapitalikulu juba kantud, toob avatud turg oluliselt suuremaid sissetulekuid.

•• Nüüd siiski hakkab hinda mõjutama eksporditurg. Kas taastuvenergia koja liikmed võiksid vastu võtta memorandumi või korraldada seadusandliku algatuse, et maksta dotatsiooni üksnes nendele, kes toodavad koduturule?

Vaadake, toetust makstakse kõikidele tootmisliikidele. Viimase viie aasta jooksul pole ühtegi elektrijaama rajatud ilma subsiidiumideta. Elektrituru seadus näeb ette toetusskeemi põlevkivi uutele kateldele. Kui riigiabi luba Euroopa Komisjonist ei saada, siis tuleb leida mingid muud võimalused, et katlaid riigi poolt rahastada.

Samal ajal läheb kolmandik taastuvenergia toetusest fossiilsetele kütustele nagu turvas, põlevkivi, jäätmed, uttegaas ja isegi maagaas. Kui Eestisse tuleb veeldatud maagaasi LNG-terminal, siis see rajatakse ka Euroopa toetusrahaga.

•• Võrkudel säilib pärast turu avanemist kohustus teie toodetud elektrit vastu võtta, aga kas kellelgi säilib kohustus seda osta?

Ostukohustus oli varasemas seadusevariandis, kuid praegu on see asendatud toetusmehhanismiga, kus iga müüdud kilovatt-tunni kohta makstakse 5,4 eurosenti toetust.

•• Kas hakkate dotatsiooni abil müüma oma toodangut turuhinnast odavamalt?

Kogu Eestis kasutatav süsteem tugineb mingiks perioodiks kehtestatud toetustele, mis kehtivad enamikus Euroopa liikmesriikides. Eestis kestab toetus 12 aastat pärast investeeringu tegemist ja makstakse toodetud elektrikoguse järgi. Euroopas on see toetus üle kahe korra suurem – 11,3 senti kilovatt-tunni kohta, mis on madalam kui naabritel.

•• Kas turu avanemine innustab investoreid taastuvenergiasse rohkem raha paigutama?

Uutesse võimsustesse investeerimiseks peab olema kindlus nii ettevõtjal kui ka pankadel. Elektriäri tehakse Nord Poolis, sellest poole täidab hüdroenergia, 16 protsenti tuumaenergia. See tähendab, et kaks kolmandikku turuosalistest on oma kapitalikulu juba kandnud ja võimelised tootma väga odava kütuse baasil.

Ma ei tea, kas taastuvenergia osatähtsus hakkab selle pärast tõusma, et 2020. aastani kehtib soosiv õiguslik raamistik.

Euroopa on otsustanud, et 2050. aastaks peab üle minema süsinikuvabale energeetikale. Siin on kolm võimalust: taastuvenergia, tootmisjääkide ladestamine või tuumaenergia. Taastuvenergia on nendest kõige riskivabam. Usutavasti taastuvenergia osatähtsus suureneb. Praegu katab taastuvenergia kogu

Euroopa Liidus ligi 60 protsenti kõikidest uutest võimsustest.

•• Millised taastuvenergia allikad võiksid Eestis elektritootmise üle võtta?

Meie eesmärk on minna Eestis tulevikus täielikult üle taastuvenergia tootmisele ning me näeme potentsiaali taastuvenergial ja veeldatud maagaasil. Maagaas on fossiilsetest allikatest kõige vähem CO2-mahukas ja sellele ennustatakse järgnevaks kümnendiks kuldajastut. Maagaasi eelis võrreldes teiste fossiilsete kütustega on ka see, et nende baasil töötavaid elektrijaamu saab väga kiiresti käivitada.