Samas langes 2018. esimese kuue kuu müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,6%, andes kontsernile perioodi lõpuks auditeerimata müügitulu 439,6 miljoni euro ulatuses. Poolaasta auditeerimata puhaskahjum oli kontsernil 4,3 miljonit eurot (puhaskahjum 2017. a 2,4 miljonit eurot).

Reisijate arv kasvas 2018. aasta esimese kuue kuu jooksul pea kõikidel ettevõtte liinidel. Suurima kasvu poolest paistab silma Läti-Rootsi liini kasv 11,4% võrreldes eelmise aastaga, kuid positiivne on ka stabiilne reisijate arvu kasv Eesti-Rootsi liinil 3,3% võrra ning tiheda konkurentsiga Eesti-Soome liinil 1,8% võrra. Samuti kasvas 1,3% võrra 2018. aasta esimese kuue kuuga veetud reisijate sõidukite arv, ulatudes 533 710 sõidukini (2018. aasta samal perioodil 527 118 sõidukit).

Lõviosa kontserni kaubaveost toimus jätkuvalt Eesti-Soome liinil, kus aasta esimese kuue kuuga veeti kokku 122 914 ühikut kaupa, ehk 10,4% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kaubavedu kasvas ka Eesti-Rootsi liinil, millel veeti kokku 25 124 ühikut kaupa, ehk 16,6% rohkem kui eelmisel aastal. Suurima hüppe tegi kaubavedu Läti-Rootsi liinil, kus veeti kokku 7832 ühikut kaupa, ehk 45,8% rohkem kui samal perioodil eelmisel aastal.

„Tulemusi mõjutas olulisel määral kütuse maailmaturu hinna tõus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samuti asjaolu, et Tallinn-Helsingi liinil on toimunud Tallinna Sadama statistikale tuginedes teises kvartalis reisijate absoluutarvu vähenemine, milles Tallink suutis tänu tehtud investeeringutele küll reisijate arvu ja turuosa kasvatada, kuid mis on mõjutanud laiemat turukonkurentsi,“ ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Nõgene sõnul mõjutavad kontserni tulemusi ka Eesti aktsiisimäärad, mis avaldavad Tallinki juhi arvates negatiivset mõju Eesti turismi- ja teenindavale sektorile tervikuna. „Tänases maailmas, kus meie teenuse sihtriikides on alternatiivsed reisimise ja vabaajaveetmise valikuvõimalused üha suuremad, on Eesti atraktiivse sihtkohana hoidmisel igal aspektil oma mõju,“ lisas Nõgene.