Tallinki tehnikadirektor Tanel Hinno ütles BNS-ile, et kuna direktiiv nõuab laevandussektorilt suuremahulist ja kiiret muudatust, lubab direktiiv ka erinevaid toetusmeetmeid riikidelt. "Soome on juba antud võimalust kasutamas, et kohalikke laevafirmasid toetada ning loodame, et ka teised ümberkaudsed maad oma konkurentsivõimet samavõrd tagada soovivad, " ütles Hinno.

Kuna direktiivile vastavate potentsiaalsete lahenduste osas on endiselt väga palju lahtiseid küsimusi, on Hinno sõnul praegu võimatu täpselt hinnata otseseid ja kaudseid investeeringutega seotud kulusid.

Praegu jälgib ettevõte Hinno sõnul võimalikke lahendusi puudutavaid arenguid direktiivile vastavate kütuste või tehniliste lahenduste osas.

"Siiski on seal palju vastamata küsimusi, nagu antud kütuste hind ja kättesaadavus. Samuti ei ole saadaval piisavalt infot tehniliste lahenduste kohta direktiivile vastavate tulemuste saavutamisest. Tehniliste lahenduste töökindlus, hind ja laevatehaste võimalused paljude laevade samaaegseteks ümberehitustöödeks on täiendavad küsimused," selgitas Hinno.

Hinno sõnul on direktiivi nõudmistel kindlasti mõju laevatranspordi hindadele nii reisijate kui ka kaubaveo mõistes.

Väävlidirektiivi muudatuseelnõu läbis 11. septembril Euroopa Parlamendis esimese lugemise. Direktiivi muudatuse jõustumisel on 2015. aastast Läänemere piirkonnas laevakütuste lubatud väävlisisalduse piirmäär 0,1 protsenti. Läänemeri ja Põhjameri kuuluvad heitkoguste kontrolli piirkonda, kus kehtestatud nõuded on karmimad kui muudel merealadel.