Tallink Silja juht Margus Schults: Helsingi-Tallinna tunnelit minu eluajal ei tule
Tallink Silja tegevjuht Margus Schults ütles intervjuus Soome rahvusringhäälingule Yle, et ei usu Helsingi ja Tallinna vahele kavandatud tunneli elluviimisse. Laevafirma on investeerinud Läänemere veepealsesse liiklusse umbes miljard eurot.
Tunnel ei valmi Schultsi hinnangul igal juhul lähemas tulevikus, vahendab Yle Uutiset.
„Võib-olla kunagi, kui tehnoloogia piisavalt areneb,“ ütles Schults.
Schults ei usu eriti, et vilgas laevaliiklus riikide vahel katkeks, kui ka tunnel kunagi ehitataks. Ka Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline tunnel on läbinud mitmeid saneerimisprotsesse, kuid laevaliiklus on jätkunud hoogsalt kogu aja.
Konkurents Helsingi, Tallinna, Turu ja Stockholmi vahelises laevaliikluses on karm. Vahel on ettevõtted raskustes, aga vahel näib minevat väga hästi. Yle küsis Schultsilt, miks ei taga väga tihe liiklus stabiilselt head kasumlikkust.
„Meresõit nõuab tõsiselt suuri investeeringuid. Me oleme investeerinud kümne aasta jooksul umbes miljard eurot. Meie järgmine laev maksab 230 miljonit eurot,“ selgitas Schults.
Tallink Silja müügist üle poole koosneb laeval toimuvast müügist. Ülejäänu on piletitulu ja kaubavedu. Seetõttu tuleb investeerida laevadesse ja personali, et kliendid tunneksid ennast hästi ja kulutaksid meresõidu ajal raha.
Schultsi sõnul võitleb kruiisiäri varasemast selgemalt inimeste vaba aja pärast. Kui kodus, spaades, ostukeskustes või lennukites on ligitõmbavamat tegevust kui merel või kruiiside sihtkohtades, ei lähe inimene kruiisile. Laevafirmade suurim vaenlane on kodudiivan. Seetõttu peavad laevad olema ligitõmbavad.
„Klient peab muutuma õnnelikuks ja siis peaks ta veel levitama kruiisil käimise rõõmusõnumit tuttavatele ja naabritele,“ ütles Schults.
Aasia ja eriti Hiina turistide vool Soome ja Eestisse kasvab suure hooga. Nii Soome kui ka Eesti turismijuhid püüavad saavutada seda, et Aasia turistid jääksid riiki mitmeks päevaks oma transiitreisil Helsingist kuhugi mujale.
Schultsi hinnangul aitaks sellele kaasa turismisektori koostöö, mis pole praegusel hetkel piisaval tasemel.
„Igaüks üritab saada koogist oma tükikese. Keegi ei mõtle, kuidas koguksime kõigepealt koos koogist võimalikult suure tüki ja alles siis võitleksime koogi palakeste eest,“ ütles Schults. „Aasiast vaadates on Eesti ja Soome teineteisele kuradi lähedal. Seal ei mõisteta, et me oleme kaks erinevat riiki; hiinlased tahaksid käia nii Helsingis kui ka Tallinnas.“
